Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust
Mida parem on suusataja sõidutehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub inimese pikkusest, suusatüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad inimesest 10–30 cm võrra pikemad. Uisusuusad on lühemad kui klassikasuusad. Samuti on ka kehakaal oluline tegur suusapikkuse valimisel – mida suurem kehakaal, seda pikemad peaksid suusad olema. Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida. Mõned näpunäited algajatele: • Esimese 10 minuti jooksul suusata aeglasemalt. • Esimese trenni jooksul suusata aeglasemat. • Ära mine tühja kõhuga või haigena suusatama. • Joo trenni ajal ja pärast trenni vedelikke.
dopingutarvitamises süüdistati, oli ta väga löödud. Pettunud Kristina ütles pisarsilmil, et igal olümpial läheb tal midagi valesti. Kõik see, milleks ta on valmis, jääb saavutamata. (Eesti Ekspressi veebiväljaandest: http://paber.ekspress.ee-/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D) 2005. aasta Oberstdorfi MM-ilt lahkus Kristina jällegi medalita, sest ettevalmistusperioodil kallale tulnud viirus röövis kogu jõu. Avadistantsil 10 km uisustiilis jäi pronksist puudu kõigest 3,4 sekundit. Oberstdorfi MM-il astus Kristinale ligi tuntud Norra reporter Kjell Erik Kristiansen ja soovitas tal ühendust võtta maailma kõige optimistlikuma suusatreeneri 14 norralase Inge Bråteniga, kes on võimeline Kristinat tippu aitama. (Press 2006: 60) See soovitus andis tõuke Kristina suusatiimi täiendamiseks. 5. KRISTINA SUUSATIIM Oma esimese suusatiimi lõi Kristina pärast hõbe- ja pronksmedalivõitu 1999. aasta
annaabi.ee 
