sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline standardrada Võistlemine paarikaupa Võistlejad vahetavad rada igal ringil finisi vastassirgel asuva 70 m pikkusel ristlemislõigul Lühirajauisutamise rada on 111,12 m pikk ja 6,75 m lai - sirge on 28,07 m - rada lühem, kurvid järsemad, starditakse koos, uisutera erineb Võistlusalad
1. Suusavarustus Suuskade pikkus: klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 1520 cm õpilasest pikemad; uisutehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 515 cm õpilasest pikemad. 2. Suusasaapad ja suusasidemed Suusasaapaid valmistatakse tänapäeval kolme erinevat tüüpi: klassikasaabas on madal ja päkaosas painduv; uisusaabas ulatub üle pahkluu, tema tald on jäik ning selle saapaga on raske sõita klassikalist tehnikat; kombineeritud saapa puhul on klassikasaapa tallale lisatud uisusaapa kõrgendus. 3. Riietus Suusatamise juures on väga tähtis roll õigel riietusel. Külm pole mitte sellepärast, et väljas on külm, vaid et riietus on vale. Suusatamisel on oluline kihiline riietus. Vastavalt õhutemperatuurile pannakse kihte kas kaks või kolm. Kõige olulisemad neist on alumine ja pealmine kiht. Alumine kiht. Ihule kõige lähemal oleva aluskihi mõte on hoida higi ja niiskus kehast eemal. Soovitav on spetsiaalne soe aluspesu, mida saab külmaga ka igapäevaselt
edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m 10000 m nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Rada ja rajavahetus Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 45 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Raja sirgete lõikude pikkus on 111,95
annaabi.ee 
