üle manustamiseks. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valu liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood. (TAI 2009: 9) 1.2 Narkosurmad Narkootikumide tarvitamine on üheks suureks probleemiks Eestis. Narkootikumide tarvitamisega kaasneb tihtipeale ka surm. Eesti on EMCDDA raportite kohaselt kõige suurema uimastitarbimisest põhjustatud surmadega riik Euroopa Liidus. 2014. aasta Euroopa uimastiprobleemide aruande kohaselt suri ligikaudu 191 inimest miljoni elaniku kohta. Surmad olid põhjustatud narkootikumide tarvitamisest. 2015. aasta Euroopa uimastiprobleemide aruande kohaselt 3,4% kõigist 15 – 39- aastaste surmajuhtumitest on põhjustanud uimastite üledoseerimine, 66% kõikidest juhtudest on seotud olnud opioididega. Sama aruande kohaselt suri 2015. aastal narkosurma 127 inimest miljoni elaniku kohta.
kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Hoolitse ka enda sõprade ja tuttavate eest, kahtluse korral on võimalik kanepi tarvitamist kindlaks teha narkootikumide testi abil. Testi saab teha nt. Tallinna Diagnostikakeskuses (http://www.dk.ee/), kiirteste saab osta ka paremini varustatud apteekidest. Tallinna Lastehaiglas töötab sõltuvushäirete osakond http://www.lastehaigla.ee/index.php? page=135, kust saab uimastiprobleemide kahtlusel nõu ja infot küsida ööpäevaringselt telefonil 69 77 292 Kasutatud materjalid... http://www.narko.ee/et/Kanep http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484 http://www.akliinik.ee/narko.html http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=20249935 http://kodu.neti.ee/~ku003a/ http://www.koolielu.ee/pages.php/020502,10008 http://www.hot.ee/sabunuki/kanep.htm http://www.ekspress.ee/2009/08/06/varia/44328-keelatud-kanep-mojub-ohutumalt-kui-
New Perspectives on Social Theory. Cambridge etc.: Cambridge UP: 46-64: 51) # selle arusaama järgi on poliitiku ülesandeks teha otsuseid, mis juba sisaldavad poliitilisi väärtusi (ideoloogia, valijate tahe jne.) aga oleksid samas kompetentsed, põhineksid otsuste mõjude analüüsile, mille on teinud teadlased. # praktikas muidugi peitub selle neutraalse keele taga juba üsna selgeid poliitikasoovitusi. Poliitikutel on tihti ka võimalik "tellida" sobivaid tulemusi kas nt. uimastiprobleemide kohta tellitakse selgitus kriminoloogi või sotsiaalmeditsiini eksperdi käest? 80 # ka poliitika on läinud tehnokraatilisemaks "ideoloogiate lõpp" (D. Bell ja SM Lipset 1950. aastatel, "hiliskapitalismi legitimatsioonikriis" (Jürgen Habermas 1974: The Legitimation Crisis). Eesmärgiks efektiivsus Teatav teaduse ja poliitika segunemine, piir "poliitilise otsuse" ja "ekspertsoovituse" või "teadusliku hinnangu" vahel ei olegi selge.
New Perspectives on Social Theory. Cambridge etc.: Cambridge UP: 46-64: 51) * selle arusaama järgi on poliitiku ülesandeks teha otsuseid mis juba sisaldavad poliitilisi väärtusi (ideoloogia, valijate tahe jne.) aga oleksid samas kompetentsed, põhineksid otsuste mõjude analüüsile mille on teinud teadlased * praktikas muidugi peidub selle neutraalse keele tagan juba üsna selgeid poliitikasoovitusi. Poliitikutel on tihti ka võimalik ,,tellida" sobivaid tulemusi. Kas nt. uimastiprobleemide kohta tellitakse selgitus kriminoloogi või sotsiaalmeditsiini eksperdi käest? ,,Poliitik ja uurimus = joodik ja lambipost" * ka poliitika on läinud tehnokraatilisemaks: "ideoloogiate lõpp" (D. Bell ja SM Lipset 1950. aastatel; ,,hiliskapitalismi legitimatsioonikriis" (Jürgen Habermas 1974: The Legitimation Crisis). Eesmärgiks efektiivsus }=> teatav teaduse ja poliitika segunemine, piir ,,poliitilise otsuse" ja ,,ekspertsoovituse" või ,,teadusliku hinnangu" vahel ei olegi selge
annaabi.ee 
