1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 U1 1,5 0,2 1 2,55% 3,21 U1 0,082V B7-40 20 U 2 1 0,1 1 1,52% 3,219 U 2 0,049V U1 3,21 0,08V U 2 3,219 0,049V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal U1 4,03V -signaali mooduli keskväärtus Um U 2 3,639V -signaali efektiivväärtus Ue Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=Um*/Um*2*2=/ (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,639 =4,04 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Vahelduvpinge mõõtmine V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40/4 G - generaator G3-112 Siinuliseline signaal: f=2000 Hz U=3,0 V U1=3,0 V U2=3,009 V Mõõtemääramatused: B7-40 R1 = ± (0,6 + 0,1 * [(U / U k ) 1])* U k /100 , kus U=20V R1 = ± (0,6 + 0,1 * (20/3,0 - 1)) * 3,0/100= ± 0,035 V B7-37 R2 = ± (1,5 + 0,2 * [(U / U k )- 1]) * U k /100 , kus U=20V R2 = ± (1,5 + 0,2 * (20/3.009 - 1)) * 3,009/100= ± 0,079117 V U1=3,00 V ± 0,08 V U2=3,009 V ± 0,035 V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires. N...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega Signaalide mõõteseadmed Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine Töö tehti "15" aprill 2009.a. brigaadiga koosseisus: Silver Salben Taavi Tanila ARUANNE Üliõpilane: Silver Salben 083922 Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuliseline ...
Z = (2634±27) 4. Pinge ja voolu signaalide jälgimine ning nende vahelise faasi mõõtmine U = 2,96V I = 1,0821 mA = 75,27º = ±(0,5+10-7*2000) = ±0,5002 º Koormuse aktiivtakistus: r = z *cos() r = 2634 * cos75,27º = 669,73 Koormuse reaktiivtakistus: x = z * sin() x = 2634 * sin75,27º =2547,43 koormusel eralduv võimsus P: P = UIcos() = 2,96 * 1,0821 * cos75,27º = 0,814mW Tallinna Tehnikaülikool Praktikum 2 ,, Signaalide mõõteseadmed" Aruanne Mõõtsid: Kert Karelson Marelle Soosaar Aruanne: Marelle Soosaar IATB22 073936
a) Audio- video- ja muud infoseadmed (arvuti, telefon). Nende energia vajadus pole reeglina kuigi suur. b) Kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet ( elektripliidid , triikraud) Nende seadmete takistus on reeglina aktiivne, kogu võrgust saadav energia eraldub soojusena. c) Seadmed mis sisaldavad elektrimootorit (külmkapp, pesumasin) 10.Mida näitab vahelduvvoolu võimsus? +valem Elektrivoolu poolt tehtud tööd ehk tarbitud elektrienergia hulka N=UIcos , U-pinge , I- voolutugevus , cos- võimsustegur 11.Mis on ja kus kasutatakse trafot? Miks? On seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid sisaldavad ka majapidamises kasutatavad elektriseadmed, mis vajavad tööks madalamat või kohati kõrgemat pinget kui 220V. 12.Mis on võnkering? Kirjelda seal toimuvat. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkeringis tekitada vahelduvvool tuleb kondensaator laadida alalisvoolu allika abil
selliselt, et eraldame ajast sõltumatud liikmed, kasutatdes koosinuste korrutise valemit: coscos=1/2cos(-) +cos(+), uuritaval juhul on =t ja =(t+). Seega p=(IMUM/2) (cos+cos(2t+))= (IMUM/2)cos+(IMUM/2) cos(2t+). Teise liidetava keskmine väärtus perioodi jooksul on 0. Ühe perioodi keskmine võimsus võrdub järelikult esimese, aega mittesisaldava liidetavaga p= (IMUM/2)cos Minnes üle voolutugevuse ja pinge efektiivväärtusele, saame p= IM/2*UM/2cos=UIcos cos nim. võimsusteguriks. Keelatud on kasutada seadmeid, mille <0,85 Trafo Seadet, mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muuta teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel nim. transformaatoriks e. trafoks. Trafo koosneb terassüdamikust, millele on keritud 2 või enam mähist. Mähist, millesse suundub elektrienergia nim. primaarmähiseks. Mähist, mis on ühendatud tarbijaga nim. sekundaarmähiseks.(14) Trafo ehitus põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. voolu
mootorid on odavamad ja iseloomuga ei võrdu see pooli aktiivtakistusega nagu sed aoli jadaühenduses. töökindlamad, aga ka lihtsamad teenindada kui faasirootoriga as.mootorid. Seetõttu eelistatakse 6.Võimsused vahelduvvooluringis Vahelduvvoolu võimsus on samuti ajaliselt muutuv suurus_ lühirootoriga as.mootoreid kõikjal, kus võimalik. *Faasirootoriga as.mootoreid tuleb kasutada neil juhtudel, hetkvõimsus p= UI cos-Uicos(2wt+/-) Keskimine võimsus perioodi kohta ehk nn aktiivvõimsus p=UIcos, kui: 1) töömasina takistusmoment käivitusel on suurem mootori käivitusmomendist, kuid väheneb pöörlemiskiiruse suurenemisel; 2) tuleb piirata käivitusvoolu toitevõrgus ja lühisrootoriga as.mootori
reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/C. Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 900 võrra. Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus-Võimsuse hetkeväärtus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis. Praktilist huvi pakub ajas keskmistatud P(t) väärtus, mille tähistame lihtsalt P. P=0,5UmImcos Voolu efektiivväärtus I=Im/2 Pinge efektiivväärtus U=Um/2 Eelpool toodust võime kirjutada, et P=UIcos kui x=0, siis cos=1, P=UI; kui R=0 siis cos=0, P=0. Võimsuse valemis cos nim võimsusteguriks. Tehnikas püütakse cos muuta võimalikult suureks. Tööstuseks kasutatakse cos parandamiseks kondensaatorpatareisid. Kolmefaasilised ahelad-Kolmefaasiliseks pingesüsteemiks nim kolmest ühel ja samal sagedusel töötavast vahelduvvooluahelast koosnevat süsteemi, kus energiaallikaks tekitab kõigi ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga
jõudnud. Seda kõike kirjeldab faasinihe pinge ja voolutugevuse vahel. Puhtalt induktiivse või mahtuvusliku takistuse korral on see /2 radiaani (90 kraadi). Faasinihe on sama suur osa täispöördest, kui suur on pinge ja voolu ajaline nihe võrreldes võnkeperioodiga. Näiteks faasinihkele 90 kraadi, vastab ajaline nihe ¼ perioodi. Ohmi seadus vahelduvvooluringis- J=U/Z, kus Z-näiv takistus,vooluringi kogutakistus, ehk Z=R²+(Rl-Rc)². Vahelduvvoolu võimsus-N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1).Pingeresonants-See on nähtus, mille korral pinge või voolutugevuse võnkumise amplituud kasvab järsult, ehk väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis. Resonantsi korral muutub voolutugevuse ja pinge faaside vahe nulliks.pingelangud
4. Resonantsinähtus elektriahelates Pingeresonants- mahtuvtakistus ja induktiivtakistus on võrdsed (xL=xC) siis ka UL=UC mis tähendab, et pingekolmnurk on taandunud sirglõiguks. Vooluringi takistus on ahela aktiivtakistus. Võib tekkida väga suur vool. Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned
annaabi.ee 
