Gröönimaal tehtud katsetes on tema lehed elanud isegi nelja aasta vanuseks. ümaralehise uibulehe õie emakal on pikk kael ja see on allapoole kõverdunud. See on üks tähtis tunnus, mis eristab seda liiki teistest uibulehtedest. Sarnane emakakael on vaid rohekal uibulehel, kelle õied on enam kollakasrohelised ja mis peamine, lõhnatud. Ümaralehise uibulehe õied on tugeva meeldiva lõhnaga. Tugeva lõhnaga kauneid uibulehe õisi korjatakse ka vaasi panemiseks. Ümaralehist uibulehte on kasutatud rahvameditsiinis uriinieritust soodustava vahendina. Eestis? Tavaline kogu Eestis. Väike uibuleht (Pyrola minor) Õied on kerajad ja väheavanenud, kuni 6mm läbimööduga. Õie emakakael ei ulatu kroonist välja. Kus? Kasvukohana eelistab ta varjukamaid kohti, näiteks metsi. Tavaline kogu Eestis. KESKMINE UIBULEHT- Pyrola media Erinevalt väikesest uibulehest on keskmise uibulehe õied enamasti avatud. Õied on 7-10 mm läbimõõduga ja värvuselt valged
Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid
Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, 14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse
annaabi.ee 
