Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi suunamist mootoriruumist lennuki salongi. Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpamiskadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori
poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi suunamist mootoriruumist lennuki salongi. Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpamiskadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja
Nende andurite eeliseks on see, et neid saab paigaldada mõõteriistast või täiturseadmest küllalt kaugele, ja ümberpaigutuse jõud on küllalt suur, puuduseks see, et neid mõjutab väliskeskkonna temperatuur Tahke täidisega andurid (0.2.26b) on põhimõtteliselt samasuguse tööpõhimõttega kui vedelikandurgi. See on jäigalt kinnitatud hermeetiline sülfoon, mis täidetud amorfse kehaga (tavaliselt vahaga, mis segatud soojusinertsi vähendamiseks vasepuruga). Sülfooni uhtuva keskkonna temperatuuri muutuse mõjul täiteaine maht suureneb või väheneb ja kutsub esile sülfooni otsa liikumise, mis ongi anduri väljundsignaaliks. Dilatomeetriline andur (joonis 0.2.26c) koosneb torust 10, mille alumine ots on joodetud torus vabalt liikuva varda 11 külge. Vedru 7 surub hoova 8 vastu varda 11 otsa. Toru 10 asetatakse mõõdetava keskkonna sisse. Toru materjal valitakse suure soojusjuhtivusega ja tunduvalt suurema joonpaisumisega kui seda on vardal
Kõrgemate muldtammide ja nõrkade (ka saviste) pinnaste puhul tuleb kontrollida nõlvade püsivust lihkele (mööda silindripinda) ja aluse väljavalgumise võimalusi. Muldtammi harja laius (minimaalselt 2 m) oleneb ehitamisviisist. Harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb lainekõrgusest veehoidlas ja tagavarast. Viimane oleneb ehituse kapitaalsusklassist IV klassi ehitistes minimaalselt 0,4 m üle laine arvutusliku kõrguse ehk vähemalt 0,7 m üle maksimaalse paisutustaseme. Laine uhtuva tegevuse piirkonnas tuleb muldtammi nõlv kindlustada. Sõredast materjalist (liiv, kruus) pinnaspaisu sisse tuleb ehitada pinnasest tuum või ekraan, mille minimaalne paksus ülemises osas on 0,8 m ja all 0,1 H 0,8 m, kus H on survekõrgus (m). Pinnasest ponuuri minimaalne paksus on 0,5 m. Vähe armeeritud betoon- või raudbetoonekraani paksus on vähemalt 0,3 m. IV klassi ehitistes peab ekraani kõrgus olema 0,5 m ja tuuma või diafragma kõrgus 0,3 m üle normaalpaisutustaseme
puudele jäide, millise raskuse all ei pea vastu puude oksad ja ladvad. Lumekahjusid aitab vähendada hoidumine puistute liiga järsust hõrendamisest. Pikne võib põhjustada lõhesid puude tüvedes või purustades kogu puu. Pikselöögist võib alata ka tulekahju. Pikse läbi kannatavad rohkem kõrgematel savikatel muldadel kasvavad üksikud kõrged puud. Rahe vigastab mehhaaniliselt puittaimede lehti, õisi, vilju ja noori võrseid. Tugev vihm on ohtlik just oma uhtuva toime tõttu. Vihmavete poolt rikutakse metsateid ja - kraave, tihendatakse pinnast, uhutakse ära või vigastatakse noori taimi taimlais, uhutakse ära viljakas mullakiht (vee erosioon). Ulukikahjustused Ulukikahjustused metsale on muutunud üsna mitmepalgeliseks. Lisaks puude koore, võrsete, pungade, okaste ja lehtede ärasöömisele ja noorte puude murdmisele ning vigastamisele sõraliste poolt, on juurde lisandunud veel palju olulisema
annaabi.ee 
