Keemiline element Liit- voi lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmoju joud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui moni fermi (1 f = 10-15 m) ega laheneda alla uhe fermi Uhed tugevamad joud looduses, mida tuntakse. Vaikese mojuraadiusega (tuuma labimoot). Tuumajoud seob nukleonid tuumas uhtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos.. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. Dm = Zmp + Nmn M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp prootoni mass, N neutronite arv, mn neutroni mass ja M tuuma mass. Seoseenergia Energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lohkuda uksikuteks nukleonideks ( s E ). Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on
tööstusrajooni kasv peab toimuma uheaegselt. Sellestsamast põhimõttest lähtudes lõi Aalto 1940. a ka oma eksperimentaallinna projekti, kus maastik tingis paljude erinevat tuupi majade ehitamise. Linnakujundusliku elemendina kasutas Aalto lainjat seina. Meeldiva mulje lõi plokkmajade spiraalikujuline paigutamine umber kunka. Kauttua (1943) ja Oulu (1943, ei rakendatud) linnaplaanide koostamisel olid lähtealuseks samad eeltoodud ideed. Ehituse ja maastiku sidus Aalto uhtseks tervikuks ka Seinäjoki haldus- ja kultuurikeskuse rajamisel 1958-65. Terviklikkust võimendas veelgi arhitekti enda poolt majadesse kavandatud mööbel. 8. Walter Gropius ja linnaehitus. Bauhausi uhe juhtfiguuri Walter Gropiuse vabaplaneerimise kontseptsioon, mida õigupoolest võib käsitleda ka Le Corbusier vertikaalse aedlinna idee edasiarendusena. Gropiuse idee kätkes endas kardinaalseid muutusi suhtumises tänavaruumi kui millessegi konstantsesse
väliskeskkonna tingimuse dunaamika seaduspärasusi. Determinantide väärtuste erinevused vaatlusalustes majandusprotsessides ei peegelda enamasti nähtuse arengu eri staadiume, vaid uhel ja samal arengutasemel oleva nähtuse sisemist varieerumist. Ülaltoodust tuleneb loogiliselt seisukoht, et prognoosimisel võiks kõige paremaid tulemusi anda kombineeritud käsitlusviis, mis uhendaks ruumkogumi ja aegrea kasutamise uhtseks tervikuks. 6.Milliseid võimalusi pakub väliskeskkonna tingimuste muutumise prognoosimise täpsustamiseks erinevate metoodikate kombineerimine? Kombineeritud käsitlusviisiga võiks uhendada kahes eelnevas punktis toodud metoodika tugevad kuljed: prognoosis uhendatakse
Kõige selle tulemuseks oli Vahemere rannikuala süvenev helleniseerumine 3. sajandi jooksul. Sisemaal ja kaugemal ida pool püsisid, vähemalt 59 maapiirkondades, vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas kõikjal kreekapäraseid jooni. Kuningate rajatud uutes linnades olid kreeka keel ja elulaad algusest peale valitsevad. Erinevaid murdeid kõnelevad kreeklased ja makedoonlased segunesid idamaadel uhtseks kreekakeelseks elanikkonnaks, mille tagajärjel kujunes Atika murdel põhinev ühtne kreeka keel koine (ühine). Seda kasutas terve hellenistlik maailm nii kõnes kui ka kirjas. Kreekas vanad murded küll säilisid, kuid kirjakeelena levis koine siingi. Aasia ja Egiptuse rikkused olid nüüd kreeklaste käsutuses ja nende materiaalsed võimalused seega varasemast märksa suuremad. Kaubavahetus ühtse hellenistliku
annaabi.ee 
