AIVARJORGENSON Karjus oppis magedelt - neid kuulates oppis ta nendega raakima, neile oma saladusi avaldades oppis ta lugema magede saladusi. Maed hoidsid alles koik, mida nad olid oma pika elu jooksul nainud ja kuulnud, kusimata sellest, kas miski oli aset leidnud tuhat aastat tagasi voi alles eile. Magede pilk ulatus selgelt vaatama ule aegade. Karjus oppis magesid kuulama mitte korvadega, vaid sudamega - kuulama tahelepanelikult magede iga Bona, laskmata m66da uhtki nende sosinat, laskmata uhelgi omaenese mottel summutada magede laulu koige ohulisematki nooti, uhtki silpi, uhtki tahte. Ta pani tahele koike korraga - ta oppiskuulamamagedeuusi ja vanu laule ja koike uhes silmapilgus -, ta omandasvilumuse tajuda iga heli ainsamas hetkes. Ta moistis, et kui keegi tahab neid laule oma aruga taibata, siis teeb ta tiihja t66d. Ta teadis, mida voib tunda~ kui pole enam aega, kui iga heli laulab teisega kaasa uhes hetkes, kusimata, millal tuleb tema kord
A-T-C-G-A-T--G T-A-G-C-T-A--C T A Molema nimetatud mutatsiooni puhul muutub informatsiooni (geneetilise koodi) lugemise samm (faasinihke efekt), millest omakorda muutub aminohapete jarjestus polupeptiidahelas. 3) nukleotiidipaaride asendumine -asendusmutatsioon (A-G voi T-C). Asendusmutatsioon on tahenduslik ainult siis, kui see muudab koodoni tahendust ja pohjustab uhe aminohappe aasendumist teisega. 2. Mottetud mutatsioonid -tekib triplet, mis ei kodeeri uhtki aminohapet ja lopetab polupeptiidahela sunteesi (terminaatorkoodon). 3. Sunonuumsed mutatsioonid -koodon asendub sunonuumse (sama aminohapet kodeeriva) koodoniga ja polupeptiidahela aminohapetejarjestus ei muutu. DNA reparatsioon Organismidel on evolutsiooni kaigus valja kujunenud fermentsusteemid, mis kindlustavad geneetilise info sailimise suhteliselt muutumatuna ja liikide pusimise. Absoluutne muutumatus katkestaks evolutsiooni. Sellised fermendid on voimelised no parandama (repareerima)
L. pöördus töövaidluskomisjoni nõudega, et tööandja arvutaks lõpparve 1200-eurose töötasu alusel, sest sellises summas oli ta töölepingu sõlmimisel tööandjaga kokku leppinud. L.-i 13 väitel on temasugused suurte kogemustega autoremondilukksepad tööturul väga hinnatud ning alla 1200-eurose tasuga poleks ta mingil juhul OÜ-sse tööle läinud. Samuti ei saaks OÜ uhtki autoremondilukkseppa tööle miinimumtasuga, kuna kõik samal alal tegutsevad teised äriuhingud maksvad lukkseppadele suuremat tasu. OÜ esindaja esitas töövaidluskomisjonile OÜ poolt ettevalmistatud töölepingu projekti, mis olevat olnud plaanis L.-iga alla kirjutada, kuid ajapuudusel jäi see tegemata. Lepingu projektis oli märgitud L.-i töötasuks 430 eurot. OÜ väitis, et see on äriuhingu n.ö. tuupleping