B (sama) Oi! Minule kukkus ka leht pähe! C (sama): OI! Minule kukkus ka leht pähe! A (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on külm! B (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! C (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! A (kargab püsti ja hüüab): Appi, appi, sügis tuleb! B ja C (kargavad samuti püsti) Kust, kust? A (näitab käega põhjasuunas): Sealt! (tõstab elutargalt sõrme püsti): Mina ehitan endale maja! B: Mina ehitan endale ka maja! C Mina ehitan endale ka maja! A (käed puusal, uhkustades): Mina teen õlgedest! (toob välja kaks peotäit õlgi ja hoiab neid pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun
ta tüdrukut oma kindlaks pruudiks peab.“ J.Liiv kirjutab: „Ehal käies mindi sinna, kus tüdrukud magasid, aeti juttu, tehti nalja. Mindi edasi, mõned jäid maha tüdrukute juurde. Kellest tüdruk lugu pidas, selle poole pöörati nägu, vähem tähtsam poiss jäeti selja taha pikutama, juttu aeti ühiselt.Niisugused seljataha jäetud nimetasid ennast „kesavälja vahtijateks“. Tüdrukud, kelle pool poisid hulganisti käisid , pidasid ennast kuulsaks ja ka nende emad kõnelesid uhkustades selle üle. Oli ka niisuguseid vanemaid , kes ehalkäijaid ei sallinud. Enamasti olid isad rohkem selle vastu, kui emad. Ehalkäimise juures pahategemisi ja riidusid ette ei tohtinud tulla. Kes selle üle üldise kombe vastu teeb, seda ähvardatakse karistada ja tublimad noormehed heidavad ta eneste hulgast välja. Kasutatud kirjandus: „Seks ja võim“. Armuelu eestis läbi aegade. ( Karmen Kirke, 2006)
Pärn jätkab kauplemist ja irvitamist, Märt ei usu oma silmi kuuldes ähvardusi ta kuraatorisse panna ja saadab Pärni minema kutsutes teda Saatana sigitiseks kuid Pärn on teda mentaalselt üle trumband ja lahkub andes Märtile paar mõtlemis päeva ja musutades Miilie hüvasti. Lugu jätkub linnas, tõenäoliselt Tallinnas kust urjandik ja Vana-Märt on just tulnud kõrtsist ja Märt nüüd Pärdi ja Miili kodumaja ees laamendab, visates ust kiviga ja karjudes samas ka uhkustades, et ta kõik selle võib kinni maksta. Urjandik käsib tal vait olla ja ennast talitseda. Vahepeal tulevad kõrtsimees ja rahvas välja, et jälgida toimuvat. Urjandik käsib neil Vana-Märti kinni hoida. Siis räägib Urjandik Pärniga kus selgub neile Miili lugu. Vana-Märt vaheta rabeledes on kõnetatud Pärni poolt, et uuesti proovida tüli lõppetada rääkides talle kuidas enam midagi muuta ei saa ja varsti on kõik paperid kehtestatud, kutsutakse kõik
annaabi.ee 
