Enamik hollandlasi joob õlut ainult indoneesia või hiina toidu kõrvale. Enne mingi alkoholi joomist oodake, kuni kõigisse klaasidesse on valatud. Kombeks on, et kõik tõstavad klaasi ja tervitavad. Kõikvõimalikke toite süüakse noa ja kahvliga ka võileibu, puuvilju, vahel isegi tükikest leiba. Lahkuge pärast seda, kui on serveeritud kohvi - tavaliselt kella 22 paiku. 1.6 Kodud Hollandlased peavad oma kodu sisustamist uhkuseasjaks. Kindlasti tuleks komplimente teha. Enne telefoni kasutamist tuleb küsida luba. Kui peate tegema mitu kõnet, pakkuge raha. Kui pererahvas keeldub teie raha võtmast, tehke väike kingitus. Kui te ööbite peres, oodatakse teid alati pererahvaga koos sööma; kui teil on teised 9 plaanid, andke sellest ette teada. Samuti oleks sobiv, kui ütleksite, mis ajal te välja lähete ning millal tagasi tulete. 1
Eestit kuningas, kes asus Stockholmis, kubermangude etteotsa olid aga määratud kindralkubernerid. • Maad ja mõisu jäid endiselt valitsema Saksa päritolu aadlikud, kes koondusid rüütelkondadesse ning tegelesid samuti maa juhtimisega. Eesti oli tugevalt seisuslik piirkond – kui mujal Rootsis olid talupojad vabad, siis Eestis oli saksa aadlikel ebatavaliselt suur võim. Mõisnike õiguste küsimus • 17. sajandil oli Rootsi jaoks nö rahvuslikuks „uhkuseasjaks“ see, et neil oli talupoeg alati olnud vaba, samas kui mujal Euroopas oli levinud pärisorjus ja sunnismaisus. Kui Eesti vallutati, võeti üheks eesmärgiks talupoegade vabastamine. • Kui aga Eesti vallutati, ei olnud aadlike õiguste piiramine võimalik. Põhja-Eestis olid sakslased läinud vabatahtlikult Rootsi võimu alla tingimusel, et nad säilitavad oma senised õigused. Lõuna-Eestis üritati küll aadlike õigusi
· Pariisi kunn pidi maksma suurt lunaraha, et normannid lahkuksid. · Frangi riigi valitsejad hakkasid üksikute viikingipealikutega lepitust otsima, läänistades neile maid. (ei suutnud tõrjuda nende rynnakuid) · Normandia hertsogkond 911. A normannide pealikule Rollole läänistatud Seine'i suue. · Idateed liikuvad pealikud etendasid teatud osa vene riigi tekkeloos. · Retked suurendasid Skandinaavia yhiskonna varanduslikku kihistatust. Varandu jäi uhkuseasjaks Uute maade asustamine · Asustasid Islandi, Gröönimaa · Erik Punane saaga, mille kangelane jõudis 10. Saj. Gröönim.1000 a'l jõudis P.USA, sai nimeks Vinland. Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad.
Extensions (MMX). Kuigi MMX operatsioonid vajavad oma tööks spetsiaalselt selle kiibi jaoks kirjutatud tarkvara, osutus see üsna menukaks protsessoriks. Põhjus on aga ilmselt hoopis selles, et sisemise L1 cache suurendamine 32 kb-ni andis märgatava efekti sama sagedusega klassikaliste Pentiumitega võrreldes. (166, 200 ja hiljem 233 MMX Pentium, sülearvutitele ka 150 MMX MobilePentium ehk Tillamook). MMX oli aga siiski peamiselt uhkuseasjaks, sest kiiruse võit on väga väike. MMX toetus on näiteks Windows 98 operatsioonisüsteemis. Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus166; 200I 1997233VI 1997Mobile Pentium MMX- sarnane Pentium MMX protsessoriga. Mõeldud kasutamiseks kantavates arvutites. Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus200; 233IX 1997266I 1998300I 1999Pentium II -ilmus 1997 a. keskel. Esialgselt töötas see 233 ja 266 sagedusel, hiljem ka 300
annaabi.ee 
