heegeltatakse nende vahele pikoodega ahelsilmustest võrgustik. Põhilisteks motiivideks on lilled, lehekesed, väänlevad varred ja ka lihtsalt fantaasiakujundid. Enamasti heegeldatakse motiivid kinnissilmustega üle abilõnga, nii on tulemus hästi tugev ja reljeefne. Lillemotiivid on sageli mitmekordsed. 19.05.14 5 Iiripitsi ajalugu Kõige uhkemateks heegeldatud pitsidekd võib lugeda 29.saj keskel Iirimaalt alguse saanud pitse, mis mõneti jäljendavad Veneetsia nõeltehnikas pitse. Uus heegeltehnika ja imeilusad keerukad pitsid aitasid iirlastel peale 1846. Aasta suurt kartulisaagi ikaldust ellu jääda. Algul õpetasid rahvale pitsivalmistamist nunnad, seejärel rajati mitmeid heegeldus koole, et õpetada talupoegadele pitsivalmistamist, mis aitaks rasked ajad üle elada. Pärast, seda kui kuninganna Victoria hakkas kandma talle
ISELOOMUSTUS Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS Renessansi edenedes muutusid kangad ühe uhkemateks ja ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon
esine plats, kus oli turg. Turuplatsi ääres oli alati suur rist, et tuletada linakodanikele meelde jumal on kõikjal ja näeb kõike (ärge kauplemisel teist tüssake). Raekojaplatsi ääres oli tavaliselt ka linna häbipost. Linnatänavad läksid raekoja platsist nagu päikesekiired linnamüüride poole. Tänavad olid kitsad ja räpased. Tihti ei mahtunud kaks sõidukit üksteisest mööda sõitma. Lisaks võis ka mõne maja aknast väljavisatavat solki kaela saada. Linna uhkemateks ehitisteks peale raekoja olid kirikud, kloostrid, rikaste kaupmeeste majad, gildide ja tsunftide hooned. Mida rohkem äärelinna poole, seda väiksemaks ja viletsamaks majad muutusid. Sageli oli ka teiselpool linnamüüri palju maju, kuna linna sisse neid enam ehitada ei saanud (ei olnud ruumi). Kui väljaspool linnamüüre elavad inimesed olid piisavalt rikkaks saanud, korjati rahad kokku ja ehitati ümber linna veel teinegi linnamüür, et ka nende kodud oleksid kaitstud. Mõnel
Taimi on aga selle väikese pinna peale mahutatud üle 400 liigi. Taimede paigutamisel on lähtutud geograafilisest põhimõttest – palmihoone poolt sisenedes näeme suures taimemaastikus ja kahes väiksemas aknapeenras Vanast Maailmast ehk Aafrikast ja selle lähedal asuvailt saartelt – Kanaaridelt ja Madagaskarilt pärit taimi. Enam on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste (Aloaceae) sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekond. Vanimateks ja uhkemateks taimedeks on siilkaktused (Echinocactus grusonii). Värvikirevaks muutub kaktuste juures tavaliselt kevadel – märtsist maini on enamusel kaktustel õitsemise aeg. Foto 6: Siilkaktused (Echinocactus grusonii) 13 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU Põllumajanduslikud taimed õuealal: Phaseolus coceineus – õisuba Lathyrus undulatus Boiss – laineline
Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mis kinnitati haakide või kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea. Kangad: Renessansi edenedes muutusid kangad koos oskustööliste ametimeisterlikkuse arenemisega üha uhkemateks ja ekstravagantsemateks. Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite`i , tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes. Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu. Ajastu
Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mis kinnitati haakide või kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea. Kangad: Renessansi edenedes muutusid kangad koos oskustööliste ametimeisterlikkuse arenemisega üha uhkemateks ja ekstravagantsemateks. Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite`i , tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes. Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu. Ajastu
annaabi.ee 
