Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne
Marc jalutab mõtlikult lavalt minema Alexa: Vaatab üllatunud ilmega Marcile järele Huvitav, mis kärbes teda hammustas? Kas kaardimängu kaotus on tõesti nii raske? Ja mida ta selle elu kohta siin rääkis? Ah, mida iganes! See mõtlemine ajab mu pea valutama! Alexa lavalt vastassuunas Marcile minema ja kardinad ette I vaatus Kardinad avanevad, lava keskel pink, taustaks park. Pargipingil istuvad Danielle ja Adeele, seljas kaunid maani kleidid. Mõlemad vestlevad elavalt. Danielle: Uhkeldades Ah jaa ma unustasin mainida. Kui mu papà eelmisel nädalal Pariisis käis, tõi ta mulle veel uue lehviku ka...vaata, kui kaunis see on! Näitab lehvikut Adeele: Ah, kui kaunis! See tundub olevat täiuslik! Kuid...siinkohal võiks siiski mainida, et minu lehvik, mille ma isiklikult Pekingist ostsin, näeb välja tuhat korda ahvatlevam kui see...Vaata, ta isegi ei helenda päikese käes! Danielle:Tõepoolest! Issand, kui maitsetu! Nojah, pole siis ime, et see ainult paarsada marka maksis.
Oota, ma tahan sulle näidata, mis magu kadakapõõsad maitsevad! Kus vanamees on? – Võtku pagan! Jälle mõni tuleb! (Ronib parsile tagasi.) 18 -6- Jüts (talutab Kure Aadu õuest tuppa). Enn (parsil). JÜTS: Tule aga siiapoole, Kure onu! Eit on leemepaja juures, taati ma küll ei tea praegu. AADU: Soo, soo! (Kuklatagust sügades.) Kanade päralt, see on kibe käik mulle, ehk ma küll (iseeneses uhkeldades) külakubjas olen ja vallavanema parem käsi! See Peeter neid mulke ei salli silma otsas, ja nüüd tahab üks veel tema TÜTART! Aga Märdil on veel neid Kadrina vanu (kõrvalt tasku vaadates) Kadrina rublatükk - rublatükke ja on muidu tubli poiss; häda ka ära Vene keisrinna taganeda.
Aga kuigi Tomi kõrv kipitas, tema süda hõiskas. Kui klass rahunes, tegi Tom ausa katse õppida, kuid tema sisemuses valitses liiga suur segadus. Lugemis-tunnis ei pidanud ta järge kinni ja ajas kõik segi, maateaduse tunnis muutis järved mägedeks, mäed jõgedeks ja jõed mandriteks, nii et maailma loomise eelne käos oli jälle käes, õigekirjutuse tunnis ei saanud ta hakkama rea kõige lihtsamate sõnadega, ja ta lõpetas püstiseismisega ning pidi ära andma tinamedali, mida oli uhkeldades kandnud mitu kuud. 7. PEATÜKK Mida kindlamini Tom püüdis oma tähelepanu raamatu sisule koondada, seda rohkem tema mõtted rändasid. Seepärast loobus ta sellest lõpuks ohke ja haigutusega. Talle näis, et lõunane vaheaeg ei tule kunagi. Õhus valitses täielik vaikus, polnud tuulehingustki. See oli uniseist kõige unisem päev. Kahekümne viie õppiva lapse uinutav pomin rahustas hinge nagu mesilaste suminas peituv võlu