3 - 3 2 = + 5 - sin - [ + 5(-) - sin(-)] = 3 + 10 52, 1p.¨ u. 3 3 3 9. Keemilise reaktsiooni kiirus (¨ uhinevate molekulide arv aja¨uhikus) s~oltub ajast j¨argmiselt: r = 1000e-t + 2t. Leida kiiruse keskv¨a¨artus ajavahemikus t1 = 0 kuni t2 = 20. (1p) Lahendus. 20 20 1 1 t2 r¯ = [1000e-t +2t]dt = -1000e-t +2 = 0, 05 -1000e-20 +202 -(-1000e0 +0) 700.
pikkusega vardaosa keskmist joontihedust. Seega saab joontiheduse valemi punktis x k¨atte keskmise joontiheduse valemist, kui me kahandame x-i nulliks. Saadav valem on j¨argmine: m(x + x) - m(x) (x) = lim = m (x). x0 x Voolutugevus. Voolutugevuse all m~ oeldakse juhtme ristl~ oiget aja¨ uhikus l¨ abivat laengut. Seega, kui voolutugevus ajas ei muutu (st tegemist on alalisvooluga), kehtib lihtne valem I = qt , kus I on voolutugevus, q on juhet l¨ abinud kogulaeng ja t on aeg. Kui aga voolutugevus muutub ajas (nt vahelduvvoolu puhul), siis on seos voolutugevuse ja laengu vahel keerulisem. Vaatlemegi seda juhtu. T¨ ahistame ajavahemikus [0, t] juhtme ristl~oiget l¨
pikkusega vardaosa keskmist joontihedust. Seega saab joontiheduse valemi punktis x k¨ atte keskmise joontiheduse valemist, kui me kahandame x-i nulliks. Saadav valem on j¨ argmine: m(x + x) - m(x) (x) = lim = m (x). x0 x Voolutugevus. Voolutugevuse all m~ oeldakse juhtme ristl~ oiget aja¨ uhikus l¨ abivat laengut. Seega, kui voolutugevus ajas ei muutu (st tegemist on alalisvooluga), kehtib lihtne valem I = qt , kus I on voolutugevus, q on juhet l¨ abinud kogulaeng ja t on aeg. Kui aga voolutugevus muutub ajas (nt vahelduvvoolu puhul), siis on seos voolutugevuse ja laengu vahel keerulisem. Vaatlemegi seda juhtu. T¨ ahistame ajavahemikus [0, t] juhtme
annaabi.ee 
