Kordamine üldkeemias Aatom- väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suur...
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemili...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
annaabi.ee 
