Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism
sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena.
Niilus ja selle tähtsus ajaloos Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena. Esimesed asukad sattusid Niiluse orgu välistingimuste survel (umbes 3000 a. eKr). Üksikud väikesed suguharud, kes rändlesid Niiluse orgu ümbritsevates steppides, laskusid pikkamööda jõe äärde ja jäid elama selle kallastele. Tol ajal ei olnud Egiptust piiravad maa-alad ei lõunas ega ka idas veel muutunud nii viljatuteks kõrbedeks, nagu nad on praegu. Muinasajal oli läänepoolne kõrb pigemini
Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena. Seitsmes raamat: MINEA Sinuhele hakkas Minea meeldima, kuid kui ta kuulis kuidas tüdruk oma jumalat austab, siis ta hakkas selles kahtlema. Nad hüljasid oma paadi, riietusid vaesteks ning asusid maad pidi teele linna, et Hetimaale saada. Seal olles teenis Sinuhe jällegi kulda oma arstimisoskustega, samuti õnnetus Sinuhel vahiülema vöölt nuga saada(seda ei tohtinud teelt võõramaalastele anda, kuna see oli tehtud metallist)
annaabi.ee 
