mis sajab õhtul; lumel, mis hakkab äkki sadama just siis, kui mõtlesid kalale minna; ja lumel, millele vaatamata kõikidele pingutustele neid treenida, on sinu kelgukoerad kusnud. Rob McKenna oli oma väikesesse märkmikku üles tähendanud kakssada kolmkümmend üks vihmatüüpi ja ta ei sallinud ühtki neist. Pärast Taanimaalt lahkumist, eile pärastlõunal, oli ta läbinud tüübid 33 (kerge torkiv uduvihm), mis tegi tee libedaks; 39 (rasked piisad); 47 kuni 51 (vertikaalsest kergest uduvihmast üle teravalt viltu peksva kerge kuni mõõduka värskendava uduvihmani); 87 ja 88 (kaks peenelt eristatavat vertikaalse valingu varianti); 100 (valingujärgsed iilid, külm, kõik tormise mere tüübid), 192 ja 213 (vahel ühekorraga); 123, 124, 126, 127 (mahe ja keskmine külm hoovihm, tavaline ja sünkopeeritud sabin katusel); 11 (tuules lenduvad tilgakesed); ja nüüd siis kõige vihatum 17. Vihm number 17 oli räpane padu, mis peksis nii kõvasti vastu tuuleklaasi, et
Terad erineva suuruse ja kujuga. Rahesadu lühiajaline (paar minutit kuni pool tundi) ja hõlmab väikest maaala; MAAPINDA TEKKIVAD SADEMED Kaste kondenseerunud vee tilgakesed rohul, esemetel ja maapinnal, kui õhutemperatuur ei lange alla 0°C Hall tekib, kui õhutemperatuur langeb alla nulli. Enamasti selgetel tuulevaiksetel öödel Jäide läbipaistev või poolläbipaistev kiht traatidel, puuokstel, rohukõrtel jm. Moodustub allajahtunud vihmast, uduvihmast, udust. Õhutemp. Tavaliselt +1°C kuni -3°C Kiilasjää jääkiht maapinnal, moodustub nagu jäide Härmatis õhutemp. -3°C ja alla selle. Ladestus puuokstele, traatidele jm SADEMETE MÕÕTMINE - Sademete hulk: veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale (vesi ei valgu ära, ei nõrgu pinnasesse ega aura) - Saju intensiivsus: sademete hulk ajaühikus (mm/min) VÄLK - Tekib ainult äikesepilvedes
puuokstel, rohukõrtel ja muudel esemetel. P ~T x ρ p-rõhk, ρ – tihedus. T – temp ρ Moodustub allajahtunud vihmast, ( kr. roo) uduvihmast, udust, võib kaasneda ka Sademete liigid. Gaasi rõhk on võrdeline tema tihedusega lörtsiga. Õhutemp tavaliselt +1 - +3°, Vihm – piisa diameeter üle 0,5 mm muutumatu temp juures, pV=RT üksikuil juhtudel kuni -10°C Uduvihm (drizzle) - alla 0,5 mm
" Sügise tulekul Ma nägin täna pääsukesi reas aialatil istumas ja teisi laululinnukesi end parvedesse kogumas. Veel vaatab pilvepilust päike ja paitab põldu leinavat. Teeb mesilane viimseid käike kesk kanarbikku õitsevat. Ja veskijärves vabisedes veel kiigub koltund pilliroog, kui tuuleiilist rabisedes lööb äkki alla vihmahoog. Veel pisut päikest möödund suvest, veel nõmmes õitseb kanarbik, ent uduvihmast hommikusest on tunda sügis, hall ja pikk. Rukkilill lõikuskuul Kust tulid, rukkilill, vilja keskele? Miks nõnda ärevil, sinililleke? ,,Siin mina ilutsen rukkikõrte seas siin mina pidutsen sinikübar peas. Mind, pole külvatud leivaviljana, siin kasvan hüljatud lisarohuna. Pea hakkab lõikama rukist põllumees, pea lakkab hõiskamast västrik vilja sees. Mis mina ilutsen, varsti-langeja; mis mina pidutsen põllul-kõngeja! Kui sureb viljapää,
Eriti ettevaatlik peab olema märjal teel. Kuid märja tee suunda muuta. Ootamatul kohtumisel väiksemate looma- ohtlikkuse määra tuleb osata hinnata. Pärast tugevat dega, kus kokkupõrke vältimine tooks kaasa sellest ras- vihma, mis on pori ja mustuse ara uhtunud, pole tee kunagi kema tagajärje, tuleb hoiduda järsust pöördest ja haarata nii libe, kui ta on porisena ja udust või uduvihmast mär - rool tugevamalt (siis on kukkumisoht väiksem). Loom võib jana. Järelikult on libastumisoht suurim vihma alguses, viimasel hetkel ka veel kõrvale põigata. mil teepinnal olev tolm seguneb veega ja muutub oma- Et kukkumine võib mõnikord olla vältimatu, peatume moodi määrdeks. veidi ka kukkumistehnikal. Kõlab esmalt küll naljakana, et
annaabi.ee 
