inimestevaheline suhtlemine. Mõisted on objektide, sündmuste või inimeste paigutamine katergooriatesse vastavalt nende omadustele (maailma kategooriatesse paigutamine). Jagunevad kunstlikeks (omaduste kogumi kaudu selgesti defineeritavad, mida kategooriasse mittekuuluvatel näidetel pole. Teatud omadustega on „see“, kui pole siis pole – nt võrdkülgne kolmnurk) ja loomulikeks mõiteteks (asjakohasemad igapäevaelu seisukohalt, udusemad ja raskemini defineeritavad. Esindavad tuttavaid objekte, lihtsamad ja omandavad kogumi iseloomulikke tunnseid. Puuduvad püsivad ja universaalsed defineerimisomadused. Nt laud, lind vms. koosnevad prototüüpibest). Mõisted jaotatakse kolme tasemesse: üldmõiste (mööbel), baastase (tool), spetsiifilisus (tugitool) Keele omandamise teooriad. Õppimisteooria (Skinner – kognitiivne käsitlus) väidab, et keele omandamine järgib kinnituse ja tingimise põhimõtteid
- Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust. - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuurigradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergents – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia – sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused
ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga - Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal - Absoluutne suurus – kogemuse käigus õpitakse - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal (rongi aknast vaatamine) - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia Taju: Baasprotsessid Taju – protsessid mille abil meeleorganitega vastuvõetud informatsioon muudetakse