Veemajanduslikud projektid 30% Puhkus looduses 27% Koduloomade karjatamine 22% Reostamine 20% Infrastruktuuride sh teede ehitamine 17% Tulekahjude kustutamine kooslustes kus regulaarsed tulekahjud loomulikud 13% Metsaraied 12% (Stein jt 2000) Millised on enimohustatud elupaigad maailmas? Miks on vihmametsad olulised? Kirjelda nendega seotud probleeme. Kirjelda rohumaade seisundit ja kadumise põhjuseid. Troopilised vihmametsad. 7% maakera pinnast 50% liikidest seal Vihma ja udumetsad: valgalade kaitsepuhvrid ja kliima reguleerijad CO2 hoiustajad ,,planeedi kopsud" Kerge hävitada väga õhukesed ja toitaine vaesed mullad. Oletatakse et varasem pindala oli 16 mln km2 1982 järgi vaid 9 mln km2Aastas kaob ~ 150 000 210 000 km2 ~ 1 % aastas Kadumise põhjused: 60% ebamajandusliku väikepõllunduse tõttu Rändpõllundus Shifting cultivation 20% Lage ja valikraie 10% karjamaade loomine 5 10% infrastruktuur ja teed Tööstusmaade nõudlus odava toorme järgi
ohutegurite tähtsusjärjestus ilmselt teistsugune, ehkki ka meil on põldude ja uudismaa rajamine olnud esmane elupaikade hävitaja. Tänapäeval on aga olulisel kohal ka senise maakasutuse lõpetamine pärandkooslustes ja metsaraie hoogustumine. Ohustatud vihmametsad. Troopiliste vihmametsade hävitamine on saanud peaaegu liikide väljasuremise sünonüümiks. Niisked troopilised metsad hõlmavad 7% Maa maismaa pindalast, kuid neis arvatakse elavat üle 50% planeedi liikidest. Vihma- ja udumetsad on regionaalsel tasandil oluliseks valgalade kaitsepuhvriks ja kliimareguleerijaks ning globaalsel tasandil fossiilsete kütuste põletamisel vabaneva liigse süsihappegaasi potentsiaalseks hoiustajaks; kohalikul tasandil on nad paljude põlisrahvaste kodupaigaks. Tänapäeval kaob aastas umbes 150 000 km2 vihmametsi. Eriti ohtlikuks teeb protsessi tõik, et vihmametsade võime taastoota oma kliimat, s.t. eelkõige tekitada vihma ja hoida
Palju liaane ja epifüüte, sest maapind on hämar. Paljudel suurtel puudel on enda toestamiseks plankjuured. Häiludes ronivad mööda tüvesid filodendronid ja ka monsterad. · Loomastik: tuukanid, möira- ja kaputsiinahvid, palju konni, pisi-puukonn, kaksvarvas-laisik, krokodillkaimanid, leeguanid, · Loode-kagusuunalised mäeahelikud kõrgeim tipp 3820 m. · 1200-1500 meetri kõrgusel algavad pilve- ehk udumetsad. Kõrgemal on madalam temperatuur. · Mäel on mets hõredam ja valgusküllasem, mistõttu on maapinnal rohkem taimi. Palju samblaid nii maas kui puuokstel. Lõunapoolsetes pilvemetsades on igihaljad tammed, tüvedel palju samblikke, puusõnajalgu ja orhideesid. 3000 meetri kõrgusel on puud juba madalad kääbusmets. Veelgi kõrgemal asuvad saarekestena kõrgrohustud ehk paramod. Seal, kus on vee liikumine
annaabi.ee 
