karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed. Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme, side ja rasvkoest. Sidekoes paiknevad närvid, vere ja lümfisooned. Veresoonte ülesandeks on transportida udarasse piima sünteesiks vajalikke aineid ja kudede funktsioneerimiseks tarvilikku hapnikku. Lümfisõlmed on piimanäärmest väljutatava lümfi olulisimad filtrid. Lümfotsüütide sisalduse tõttu on lümfil väga oluline osa udarapõletike profülaktikas ja ravis. 20
veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast. · Enam kui kolmandikul lehmadest esineb lisanisasid, mis enamasti ei funktsioneeri ning tavaliselt need eemaldatakse kui mastiidiohu suurendajad. · Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme-, side- ja rasvkoest. · Piim tekib näärmekoes, · sidekoes paiknevad närvid, vere- ja lümfisooned. · Kudede omavaheline osakaal muutub laktatsiooni jooksul. 30. Piima koostisosade süntees · Laktotsüütide ülesandeks on piima koostisosade süntees ja piima eritamine alveoolivalendikku. Näärmerakud on kuubi- või silindrikujulised, kuid alveoolide täitumisel surub piima rõhk need lapikuks.
kulutatakse kõikide veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast. · Enam kui kolmandikul lehmadest esineb lisanisasid, mis enamasti ei funktsioneeri ning tavaliselt need eemaldatakse kui mastiidiohu suurendajad. · Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme-, side- ja rasvkoest. · Piim tekib näärmekoes, · sidekoes paiknevad närvid, vere- ja lümfisooned. · Kudede omavaheline osakaal muutub laktatsiooni jooksul. · Laktatsiooni eel hakkab näärmekude intensiivselt arenema ja saavutab laktatsiooni alguseks maksimaalse suuruse. · Selle kasvu soodustab hormoon prolaktiin, mida eritab verre hüpofüüs. · Laktatsiooni hilisemas järgus prolaktiini eritumine väheneb, mille tulemusel hakkab
annaabi.ee 
