asetusega, rinnakorv pikk kaugele taha ulatuv, roiete kaldenurk vertikaali suhtes suur, roidevahemikud vähemalt 2 sõrme, kere tagakeha suunas laienev (ka pealtvaates) - soolestik mahukas, et suudaks seedida suuri söödakoguseid, nahk õhuke, elastne, siledakarvaline, peenekurruline (lihalehmal jämedate voltidega), udar suur, ühtlaselt arenenud, vähekarvane, udarapeegel kurrustunud ja peenekurruline (,,udara tagavara", mis võimaldab udara suurenemist piimaga täitumisel), hästi arenenud udaraveenid ja avar piimaveenide sisenemisava kõhulihastes ,,piimakaevud" 2-3 sõrme, nende suurused on väga olulised sest 1 kg piima tootmiseks on vaja pumbata udarast läbi 400 kg verd, 40 kg-se päevatoodangu korral on vaja pumbata läbi udara 16000 kg verd selle verekoguse läbi udara pumpamiseks peavad olema avarad teed. Heal lüpsilehmal peab olema väga tugev süda sest seeveri tuleb pumbata ka läbi kopsude, maksa,
Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse
Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse seljaaju
Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes.
annaabi.ee 
