" Iga volt hõõrub ta ihusse haava." Anekdoodid Kui palju on seitse korda seitse? Vastus: Selle võib iga tsernobõllane sõrmede peal üle lugeda. Kas tsernobõli plahvatuse süüdlane on juba teada? Vatus: Jah, on küll- Milli Röntgen. On kuulutatud üleliiduliselt tagaotsitavaks. Kõige lühem tsernobõli anekdoot:"Elas kord tore rahvas- valgevenelased." Ukrainlanna müüb turul suuri punaseid õunu. Kutsub rahvast ostma: "Ostke ubinaid! Tsernobõli ubinad!" Keegi annab nõu: "Ära sa, tädi, kuuluta, et need on tsernobõli omad! Nii ei osta neid keegi." Tädi vastu: "Ostavad küll, miks ei osta. Kes ämma jaoks, kes ülemuse jaoks!" Tsernobõli keelutsoonis kasvatatud tubakast tehtud sigareti pakkidel oli kiri: "Tervisehoiuministeerium hoiatab VIIMAST korda! Suitsetamine on teie tervisele kahjulik! Aitäh kuulamast ja soovitan seda raamatut kõigile!
Peategelase arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli olnud ka väga õudne lapsepõlv. Elas vanaemaga ning kodus oli karm kord. Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta tahaks Franzi metroo alla lükata või siis kuskilt kõrgelt alla kukutada. Sügisene ilm ajab nimelt minategelasele peale õunte isu. Mistõttu otsustab ta neid kolm tükki soetada. Kuid ubinad osutuvad kopitanuteks ning neil on nö. Surma maitse. Need meenutavad minategelasele hoopis õunu, mida tema vanaemal oli kunagi kombeks jõuludeks osta. Kuid ka lapsepõlves maitstud õunad ei kõlvanud kuhugi. Neil oli kibe maitse ja nad tegid suu paksuks kui pihlakad. Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (Riik) kuhu minategelane arvab end kuuluvat
sordid, mis looduslikele omadustele lisaks saavad ka keemilist turgutust. Õunu hinnatakse maitse, lõhna ja välimuse järgi. Õunad on magusad või hapud, harvem kohtab kibeda või mõru maitsevarjundiga vilju. Viljaliha on kas peene- või jämedateraline, jahune või sitke, mahlane või kuiv, selle omadused muutuvad valmimise ajal pidevalt. Toores õunas on vähe suhkruid ja rohkelt happeid ning parkaineid, ka on ubinad toorelt kõvad. Ülevalminud viljad on seevastu jahused ning kaotanud karastava magushapuka maitse. Õunu, eriti just talisorte, on kõige otstarbekam säilitada värskena jahedas ruumis. Koristuse järel mõjutavad seda kõige rohkem temperatuur, õhuniiskus, hapnik, süsihappegaas ja etüleen ehk õunas sisalduv taimne hormoon, mida viljad valmides gaasina eritavad ja mis nende küpsemist kiirendab. Pikemaks säilitamiseks tuleb valida vigastamata õunad, mis laduda kihtidena kasti
Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada. Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets- õunapuu viljasid, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu Eesti, aga tänapäeval kohtab teda peamiselt Lääne-Eestis, eriti Saaremaal ja Muhul. Ubinad ei suutnud võistelda aga aed-õunapuude magusamate ja suuremate viljadega. Aed-õunapuid hakati meil linnade läheduses ja kloostriaedades kasvatama 13. sajandil. Mõisaaedades on õunapuude kasvatamisest andmed alates 16. sajandist, taluaedades järjest rohkem alates 18. sajandi lõpust. Kõrgperiood õunakasvatuses saabus enne II maailmasõda. 1939. aastal kasvas meil 2 284 500 õunapuud, mis on siiamaani ületamatuks jäänud. Samal perioodil eksporditi õunu Eestist
annaabi.ee 
