R2 + R2 + C C Olgu sagedused nii madalad, et 1/C >> R, siis võime kirjutada: R U 2 m = U 1m = U 1m CR 2 1 C U 2m Ülekanne = CR = =RC ajakonstant U 1m Ülekandetegur U2m/U1m kasvab kiirusega (ASK-l) 20dB/dek ehk siis sageduse kasvades 10 korda ka ülekandetegur kasvab 10 korda. Küllalt kõrgetel sagedustel 1/C <<, R, siis U2m/U1m 1 ehk 20 log U2m/U1m=0 Kehtib seos ül*T = 1 ehk ül = 1/T = 1/RC ASK alusel same konstrueerida FSK 9 1.23. Passiivne (RC) integreeriv ahel u1 ja u2 ja i on siinuselised, väljund voolu ei võta.
2 1 R2 + C Olgu sagedused nii madalad, et 1/C >>R; siis võime kirjutada R U 2 m = U 1m = U 1m CR 2 1 C 54 Ülekanne U2m/U1m = CR = , = RC ajakonstant Ülekandetegur U2m/U1m kasvab kiirusega (ASK-l) 20dB/dek [Sageduse kasvades 10 korda ülekandetegur kasvab10 korda] Küllalt kõrgetel sagedustel 1/C << R; siis U2m/U1m 1; ehk 20logU2m/U1m = 0 Kehtib seos: ül = 1 ehk ül = 1/ = 1/RC. ASK alusel saame konstrueerida FSK: 55 1 1 ÜL = = RC 56 Integreeriv ahel.
avaneb 2 kujul impulside külgmiste osade välja venimisest mille tulemusel ristkülik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi langusest mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impuls pinged on mitte siinuselised siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest see on erineva sagedusega siinus kompnentidest, millele on liitunud ka mingi alalispinge mida nimetatakse alalis kompnendiks ja mis on määratud impulside keskväärtusega. U(t)=U0+U1m sin (t+1)+ U2m sin (2t+2)+U3m sin (3t+3)+....+ Unm sin (nt+n). Siin siis U0 on alaliskomponent U1m sin (t+1) on esimene harmooniline mille sagedus ühtib impulside kordussagedusega. U2m sin (2t+2) on teine harmooniline mille sagedus on esimesest harmoonilisest ehk impulside kordus sagedusest 2 korda suurem jne. Üldreeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab ta impulsilise signaali kuju.
efektiivväärtus. Poolperioodalaldil on alaldus tegur 0.5. St, kui me alaldame 100V vahelduvpinget poolperiood alaldiga, siis saame väljundis see on tarbijal 45V alalispinget. 2. Pulsatsiooni tegur (joonis) - Alaldi väljundi saadav pinge on kõikuv, mida nimetatakse ka segapingeks, kuna ta sisaldab nii alalispinge komponendi ja vahelduv komponendi. Neid vahelduv komponente nimetatakse harmoonilisteks ja neid võib olla rohkem kui üks. Siin U1m on esimese harmoonilise amplituud väärtus ja UL alaliskomponent (keskväärtus). Poolperiood alaldi pulsatsioon tegur on suur p=0.57. Poolperiood alaldi puuduseks on väike alaldus tegur ja suur pulsatsiooni tegur. Tingituna suurest pulsatsioonist saab poolperiood alaldit kasutada harva , kuna tarbijad nõuavad väiksemat pulsatsiooni. Poolperiood alaldit kasutatakse toiteseadmetes, kus väljundvool ei ületa 5-10mA. Sest väikseid väljundvoole on lihtsam siduda
Need siirde protsessid mõjutavad signaali kuju ja nendega tuleb arvestada. Impulss signaalid on vaadeldavad mittesiinuseliste voolude ja pingetena, mille kohta on tõestatud, et nad koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinus komponentide ehk harmooniliste summana millele on liidetud mingi alaliskomponent. U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( n t + n ) Siin U0 on alalis komponent bla bla. U1m on esimene harmooniline, mille sagedus võrdub impulsside kordussagedusega. U2m on teine harmooniline mille sagedus on esimest harmoonilisest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud. Peale järjekorra numbri sõltub iga üksiku harmoonilise osatähtus ka impulsside kujust ja harvendusest. Nii näiteks ristkülik impulsside korral puuduvad üldse kõik harvenduse täisarvkordsed harmoonilised, näiteks kui harvendus on 2 siis puuduvad teine,
annaabi.ee 
