– Tuntumad aakrid: Rahvusvaheline aaker, USA maamõõduaaker Adramaa – Oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis – Varaseimad andmed pärinevad 13. sajandi esimesest poolest – Mida sel ajal adramaa all mõeldi, pole aga selge Tiin – Vana pindalaühik – Üks tiin = 2400 ruutsülda Vakamaa – Endisaegne pindalaühik, mida kasutati Baltimaades – Riia mõõdustiku järgi suurus umbes 0,37 ha – Tallinna mõõdustiku järgi umbes 0,18 ha Tündrimaa – Endisaegne pinnamõõt – Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart – Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev Kasutatud kirjandus – https://et.wikipedia.org/wiki/Aaker – https://et.wikipedia.org/wiki/Adramaa – https://et.wikipedia.org/wiki/Tiin – https://et.wikipedia.org/wiki/Vakamaa – https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCndrimaa Tänan kuulamast!
1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekvaatoril = 6,956 versta 2.Pindalaühikud : Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 49 ruutversta = 55,76405 km2 1 ruutverst = 250 000 ruutsülda = 104 dessantiini = 1,13804181 km2 1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2 1 ruutarssin = 256 ruutversokkit = 5057,9636 cm2 1 ruutverssok = 19,75767 cm2 1 ruutjalg = 144 ruuttolli = 929,01372 cm2 1 ruuttoll = 100 ruutliini = 6,4514842 cm2 3.Põllupindala ühikud 1 tallinna tündrimaa = 1200 ruutsülda = 3 tallinna vakamaad = 1,47 riia vakamaad = 0,54626 ha = 1/2 tiinu 1 tallinna vakamaa = 400 ruutsülda = 0,16(6) tiinu = 0,49 riia vakamaad = 0,1821 ha 1 tiin essantiin) = 2400 ruutsülda = 2,94 riia vakamaad = 6 tallinna vakamaad = 73,5 kapamaad = 10 925,4 m2 1 riia tündrimaa = 35 kapamaad = 14 000 ruutküünart = 56 000 ruutjalga = 1,4 riia vakamaad = 0,4762 tiinu = 0,520257 ha
nähtub, et Lõhavere ojale ehitatud vesiveski juures asunud maad, mille talupojad olid maha jätnud, kasutas mõis; osa põllumaid olid tühjad; rohkesti oli võsamaid ja väljakurnatud võsamaid, millest osa oli metsa kasvanud (kased ja lepad), heinamaa oli küll hea heinakasvuga, kuid samuti võsastunud. Kaardikirjeldusest selgub veel, et peamiselt mustmullast koosnevat rukkipõldu (põlispõld) oli kasutusel 15 9/16 tündrimaad (1 tündrimaa = 0,52 ha) ja pruukimata seisis 7 25/32 tündrimaad; (suvi)viljapõlluna, s.o eeskätt odra all oli 15 ¾ ja 2 7/8 tündrimaad eri headusega maad ning kesa all 7 7/8 ja 14 31/32 tündrimaad. EAA, f. 1850, n. 1, s. 54, l. 21p22 Otto Johann von Bocki järeltulijad (genealoogiline tabel) Otto Johann oli ooberstleitnant Bernhard von Bocki (16251670) lapselaps. Liivimaal kuulusid sillakohtunik Otto Johannile Lahmuse ja Päri, Eestimaal Paeküla, Kehtna ja Riidaku mõis.
jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani (SI süsteem) Pikkusmõõtühikud: toll (viljatera pikkusest), jalg ( jalatsiga jalalaba pikkus), süld, küünar, penikoorem (11km), päevatee, ööpäevatee, miil- meremiil(1,82), maamiil(1,6km) Pindalaühikud: adramaa- 8-12ha põldu, 17 saj arvestati ka tööjõuliste inimeste suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11. Genealoogia põhiallikad 12. Definitsioon ja mõisted 13. Eesti genealoogia
Selle väite ilmestamiseks toome väikese valiku vanaaegsed mõõtühikuid: Pikkusühikud 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a
annaabi.ee 
