Näiteks seletub seadus, mille kohaselt mis tahes termodünaamiline süsteem läheb muutumatute välistingimuste korral iseeneslikult soojusliku tasakaalu olekusse, soojusliku tasakaalu oleku suurima tõenäosusega, kõigi teiste termodünaamilise süsteemi olekutega võrreldes. Nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi esimeseks oluliseks tunnuseks on pöördumatus. Pöördumatus tähendab sümeetria kadumist mineviku ja tuleviku vahel, aja noole tunnustamist. Teiseks tunnuseks on tõenäosuslikkus. Maailm ei ole igavene ja muutumatu, vaid evolutsioneeriv Kolmandaks tunnuseks on muutumise ebastabiilsus, mis tähendab, et mõned fluktuatsioonid võivad saada uue arenguspiraali lähtepunktiks, mille tulemuseks on kõrgem korrastatuse aste ja maailma hierarhilisuse kasv Kasutatud kirjandus Õpik: Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt ( Gunnar Karu)
nende liikumisel ilmnesid laine omadused. Plancki hüpotees Elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa. Kvantmehaanika lähtealus, sellest tulenev elektronide dikkreetsete energeetiliste olekute jaoks Elektronide liikumist saab kirjeldada lainevõrrandile sarnase olekuvõrrandi abil, mille lahendiks on elektronide energia. Kui on tegemist vaba elektroniga, võib ta omada igasuguseid energiaid. Seotuna on tal diskreetne energia. Tõenäosuslikkus kvantmehaanikas Kvantmehaanikas pole osakese asukoht ja kiirus samal ajahetkel täpselt määratud: mida täpsemalt on teada osakese asukoht, seda ebatäpsema tulemuse annavad kiiruse mõõtmised ja vastupidi. Elektroni oleks määrab üksnes tõenäosuse ühe või teise mõõtmistulemuse saamiseks. Heisenbergi määramatuse printsiip 1. Osakese ruumis paiknev koordinaat x; x, kus x - mõõtemääramatus. t, t. 2. Osakese impulss p=mv; p x*ph t*Eh
Astroloogia põhiteoorikas on Loomaringi tähtkujude ja Päikesesüsteemi planeetide vastastikuse asendi mõju inimeste käitumisele ja iseloomule. Pseudoteadus võib muutuda isegi ohtlikuks kui horoskoobid mõjutavad liigselt inimesi seda jälgima. Et eristada pseudoteadust teadusest, tuleb õppida teadusi, sh ka füüsikat, mis oma range loogilise järjekindlusega maailmaprobleemide lahendamisel anna mõista, mis tegelikult vastab tõele ja mis mitte. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas Üldiselt: Füüsika üheks olulisemaks ül on nähtuste (protsesside, muutuste) põhjuste välja selgitamine, Nt. Mis põhjustel tekib elektrivool metalljuhtmetes? Kui me oleme leidnud, et juhtmetes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida juba looduses toimivatest teatud seaduspärasustest. Lisaks veel misk vesi jäätub, miks valgus levib, miks libisev keha lõpuks alate sesma jääb. Teades nähtuste põhjust ,
füüsikaliste suuruste omavahelise seosena. Seadusena esitatud väide peab olema eksperimentaalselt tõestatud väga laia ringi nähtuste kohta. Teadlased lähtuvad oma igapäevases uurimistöös kehtivatest füüsikaseadustest ja teooriatest, võib juhtuda, et selle käigus hangitud uus informatsioon võib olla ka vastuolus olemasolevate seadustega. Sel juhul seadusi täpsustatakse või asendatakse uute ja üldisematega. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas. Füüsika üheks olulisemaks ülesandeks on nähtuste põhjuste väljaselgitamine. Meid huvitab näiteks, mis põhjusel jääb libisev keha lõpuks alati seisma, miks metalljuhtmes tekib elektrivool, miks vesi jäätub. Kui me oleme leidnud, et keha kiiruse muutumise põhjustab alati sellele kehale mõjuv jõud või et juhtmes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida looduses toimuvatest teatud seaduspärasustest.
standardmudeli loomisega. 15 14 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 33 15 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (24.03.2009) 8 1.4.1. Kaasaegse maailmapildi tunnused16 · Pöördumatus sümmeetria kadumine mineviku ja tuleviku vahel, aja noole tunnustamine. · Tõenäosuslikkus ühesuunaliselt muutuvas ajas võivad toimuda sündmused, mis viivad uue tekkimisele. Maailm ei ole igavene ja muutumatu, vaid evolutsioneeruv. · Muutumise ebastabiilsus mõned fluktuatsioonid võivad saada uue arenguspiraali lähtepunktiks, mille tulemuseks on kõrgem korrastuse aste ja maailma hierarhilisuse kasv. 16 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 60
Venemaal on siiski ka meesarste. Ning väga paljudes riikides on enamus arste hoopis meesterahvad. Seega võib eelnev kogemus meid viia valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks. Determinism: Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Tõenäosuslikkus: Kausaalsus: Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu geneetiline seos, kus üks neist nähtustest (põhjus) tingib teist (tagajärg). Eristatakse täielikku põhjust ja spetsiifilist põhjust. Täielik põhjus on kõigi nende asjaolude koguhulk, mille olemasolu puhul paratamatult saabub tagajärg. Spetsiifiline põhjus on rea niisuguste asjaolude koguhulk, mille ilmumine toob kaasa tagajärje ilmumise, ent seejuures
1 ·sünteetiliseks teaduseks? Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas. Praktilised teadused mõjutavad omakorda alusteadusi. 2 ·Kriisiteaduseks? looduskaitse haldamise otsuseid vaja langetada kiiresti 13sageli mitteküllaldase informatsiooni põhjal 14vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega 0 ·,,Ebatäpseks" teaduseks? 15Võtmesõna tõenäosuslikkus. , .. , - 100% . 16Millised kolm filosoofilist allikat on LKBIOl? Nende esindajad? Romaantilis-maagiline (transtsendaalne) looduskaitse eetika- ,,Loodus on Jumala tempel" (Ralf Waldo Emerson- loodus on tempel maailmaga spirituaalse suhtlemise jaoks (1836); Henry David Thoreau- metsikuses on maailma säilitamine (1863); John Muir- destroying nature was destroying God's work)
põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi. Kriisieriala, kuna LKB, peab koguaeg lahendama keerulisi ülesandeid ühe või teise haruldaseks jäänud või ohustatud objekti hoidmiseks ja seisundi parandamiseks. Otsuseid tuleb sageli teha kiiresti ja väga vähese olemasoleva informatsiooni põhjal.( Vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega) Ebatäpne teadus kuna võtmesõnaks on tõenäosuslikkus. 9. Millised kolm filosoofilist allikat on LKBIOl? Nende esindajad? Romantilis-maagiline looduskaitse eetika( Emerson, Thoreau, Muir) Varude alalhoiu eetika (Pinchot) Evolutsioonilis-ökoloogiline maa-eetika (Leopold) 10. Mida võib pidada looduskaitse alguseks Eestis? Saanud alguse strateegiliste loodusvarade hoidmisest. Juba 13. Sajandil keelas Taani kuningas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel saarel. 11. LK Bioloogia algus – millal Eestis?
Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu. Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad esile vaid väga väikeste mõõtmete juures (keemilises aatomis ja veel väiksemates süsteemides). Osakeste tõenäosusliku käitumise üldpõhimõtteid kirjeldab statistiline füüsika.
ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole). Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad esile vaid väga väikeste mõõtmete juures (keemi- lises aatomis ja veel väiksemates süsteemides)
Keha seisuenergia Er (ingl k. rest paigalseis) on tingitud üksnes keha olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole). Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad esile vaid väga väikeste mõõtmete juures (keemi- lises aatomis ja veel väiksemates süsteemides)
annaabi.ee 
