Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt Füüsikalise ainekäsitluse sisu. Tegevus /Iseloom 1 Objektid ja nähtused. Vaatlus /Kvalitatiivne 2 Füüsikalised suurused. Mõõtmine/Kvantitatiivne 3 Seaduspärasused. Analüüs 4 Mudelid, teooriad ja põhiseadused. Üldistus 5 Kontroll ja rakendused. Katse Iseloomustavad järgmised põhijooned: 1. Maailma kirjeldav vaatleja on selles aktiivses osaleja, mitte kõrvalseisja rollis. Maailma on võimalik kirjeldada vaid ligikaudselt, teatud tõenäosusega. See avaldub maailma süvaehitusse kuuluvatest mikroosakestest ja nendega toimuvatest protsessidest. Antroopsusprintsiibist järeldub: Universum peab olema tugevalt mittetasakaalulises olekus, et selles saaks tekkida homo sapiens. Mittetasakaalulistele süsteemidele on omane juhuslikkus, pöördumatus ja iseorganiseerimine. Eristatakse: a) Mittetasakaalulisi isoleeritud süsteeme b) Avatud mittetasakaalulisi süsteeme ...
Aatomi koostis Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast, mida ümbritsevad negatiivse laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse o...
Astroloogia põhiteoorikas on Loomaringi tähtkujude ja Päikesesüsteemi planeetide vastastikuse asendi mõju inimeste käitumisele ja iseloomule. Pseudoteadus võib muutuda isegi ohtlikuks kui horoskoobid mõjutavad liigselt inimesi seda jälgima. Et eristada pseudoteadust teadusest, tuleb õppida teadusi, sh ka füüsikat, mis oma range loogilise järjekindlusega maailmaprobleemide lahendamisel anna mõista, mis tegelikult vastab tõele ja mis mitte. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas Üldiselt: Füüsika üheks olulisemaks ül on nähtuste (protsesside, muutuste) põhjuste välja selgitamine, Nt. Mis põhjustel tekib elektrivool metalljuhtmetes? Kui me oleme leidnud, et juhtmetes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida juba looduses toimivatest teatud seaduspärasustest. Lisaks veel misk vesi jäätub, miks valgus levib, miks libisev keha lõpuks alate sesma jääb. Teades nähtuste põhjust ,
füüsikaliste suuruste omavahelise seosena. Seadusena esitatud väide peab olema eksperimentaalselt tõestatud väga laia ringi nähtuste kohta. Teadlased lähtuvad oma igapäevases uurimistöös kehtivatest füüsikaseadustest ja teooriatest, võib juhtuda, et selle käigus hangitud uus informatsioon võib olla ka vastuolus olemasolevate seadustega. Sel juhul seadusi täpsustatakse või asendatakse uute ja üldisematega. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas. Füüsika üheks olulisemaks ülesandeks on nähtuste põhjuste väljaselgitamine. Meid huvitab näiteks, mis põhjusel jääb libisev keha lõpuks alati seisma, miks metalljuhtmes tekib elektrivool, miks vesi jäätub. Kui me oleme leidnud, et keha kiiruse muutumise põhjustab alati sellele kehale mõjuv jõud või et juhtmes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida looduses toimuvatest teatud seaduspärasustest.
standardmudeli loomisega. 15 14 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 33 15 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (24.03.2009) 8 1.4.1. Kaasaegse maailmapildi tunnused16 · Pöördumatus sümmeetria kadumine mineviku ja tuleviku vahel, aja noole tunnustamine. · Tõenäosuslikkus ühesuunaliselt muutuvas ajas võivad toimuda sündmused, mis viivad uue tekkimisele. Maailm ei ole igavene ja muutumatu, vaid evolutsioneeruv. · Muutumise ebastabiilsus mõned fluktuatsioonid võivad saada uue arenguspiraali lähtepunktiks, mille tulemuseks on kõrgem korrastuse aste ja maailma hierarhilisuse kasv. 16 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 60
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav...
1 ·sünteetiliseks teaduseks? Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas. Praktilised teadused mõjutavad omakorda alusteadusi. 2 ·Kriisiteaduseks? looduskaitse haldamise otsuseid vaja langetada kiiresti 13sageli mitteküllaldase informatsiooni põhjal 14vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega 0 ·,,Ebatäpseks" teaduseks? 15Võtmesõna tõenäosuslikkus. , .. , - 100% . 16Millised kolm filosoofilist allikat on LKBIOl? Nende esindajad? Romaantilis-maagiline (transtsendaalne) looduskaitse eetika- ,,Loodus on Jumala tempel" (Ralf Waldo Emerson- loodus on tempel maailmaga spirituaalse suhtlemise jaoks (1836); Henry David Thoreau- metsikuses on maailma säilitamine (1863); John Muir- destroying nature was destroying God's work)
põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi. Kriisieriala, kuna LKB, peab koguaeg lahendama keerulisi ülesandeid ühe või teise haruldaseks jäänud või ohustatud objekti hoidmiseks ja seisundi parandamiseks. Otsuseid tuleb sageli teha kiiresti ja väga vähese olemasoleva informatsiooni põhjal.( Vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega) Ebatäpne teadus kuna võtmesõnaks on tõenäosuslikkus. 9. Millised kolm filosoofilist allikat on LKBIOl? Nende esindajad? Romantilis-maagiline looduskaitse eetika( Emerson, Thoreau, Muir) Varude alalhoiu eetika (Pinchot) Evolutsioonilis-ökoloogiline maa-eetika (Leopold) 10. Mida võib pidada looduskaitse alguseks Eestis? Saanud alguse strateegiliste loodusvarade hoidmisest. Juba 13. Sajandil keelas Taani kuningas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel saarel. 11. LK Bioloogia algus – millal Eestis?
Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu. Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad esile vaid väga väikeste mõõtmete juures (keemilises aatomis ja veel väiksemates süsteemides). Osakeste tõenäosusliku käitumise üldpõhimõtteid kirjeldab statistiline füüsika.
ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole). Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad esile vaid väga väikeste mõõtmete juures (keemi- lises aatomis ja veel väiksemates süsteemides)
Keha seisuenergia Er (ingl k. rest paigalseis) on tingitud üksnes keha olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole). Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad esile vaid väga väikeste mõõtmete juures (keemi- lises aatomis ja veel väiksemates süsteemides)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
