Kuid mitteturvatud programmi on väga, väga kerge sisse häkkida ja kohe inimese pangakaardi parool ja kasutajanimi ära võtta. Muidugi programmidega uuenevad ka turvalisusprotokollid, kuid keegi leiab alati neist möödapääasu. Üks suuremaid ohte on globaliseerumine. Globaliseerumine ei ole ainult see, et inimesi tuleb järjest rohkem juurde, vaid see kehtib kõigega. Kõige rohkem just tehnikaga. Igalpool juhivad tänapäevaelu masinad. Kõik, valgusfoorid, autotehased, poed jne, kõik töötavad masinate pealt. Kui maailmast poleks masinaid mis meid juhiks, siis oleks meil kõigil sama olukord nagu on Aafrikas. Algeline majandus, ei toodeta palju jne. Samas on osades riikides ka ületoodang, just turumajandusega riikides. Toodetakse hästi palju, aga tarbitakse väga vähe. Maailmas ei saa ainult endale mõelda. Tuleb arvestada ka teistega, kui teistega ei arvesta siis ei arvestata ka sinuga
ning kindlasti ka multimeedium. Müüja eriala konkurss pole nii suur, kuna rahva jaoks on see lihttöö, ning tööle saab asuda ka ilma kutsetunnistuseta. Kõige rohkem kandideerijaid kõrghariduse õppesse leiab õigus- ja majandusteadusest, kuid ära ei saa ka unustada informaatikat ning infotehnoloogiat, just nende erialade tasuta kohti on tellinud riik päris palju, seega Eesti vajab IT-spetsialiste. Tänapäeval on hinnas arvutispetsialistid, kes korraldavad tänapäevaelu täielikult – e-õppekeskkonnad, suhtlusvõrgustikud, e-poed, Skype jne. Tarbijad on muutunud mugavaks, soovivad kõike läbi arvuti ning interneti, seega nõudlus IT-spetsialistide järgi on tohutult suur. Nii kutsekoolid kui ka kõrgkoolid valmistavad ühiskonnale ette palju noori, kes jagavad arvutimaailmast kõike. Kui mõelda selle peale, et iga Eesti kõrgkool pakub vähemalt ühte eriala, mis on seotud arvutitega, siis on selge see, et tegemist on
Üleminekuperiood lõppes põhiseaduse vastuvõtmise ja põhiseaduslike riigiorganite loomisega 1992. aastal. Kasutatud allikad: http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=639&kateg=8&alam=79&leht=4 http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=639&kateg=8&alam=79&leht=3 http://www.nip.ee/page/64/11 http://www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik/?style=txt Minu arvamus: Kas on olemas "vabadus" ja kuidas ma tunnen oma "vabadust" ? Võrreldes oma tänapäevaelu sellega mida minu vanemad ja vanavanemad on rääkinud, minu vabadus on mõtlemis ja väljendus vabadus. Ma ei saa endale kuidagi ette kujutada, et ma peaksin kuulama radiost või vaatama telekast kuidas kõik rahvas üksmeelselt nõustub oma riigitegelastega ja samas õues kuulen anekdoote nendest. Ma ei kujuta ette, kuidas ajalehed kirjeldavad järjekordseid põllumeeste rekordeid aga samas rahvas seisab toidupoodides tundide viisi vorsti ning piima järjekorras
Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F. Lyotard teadmiste brändid 3) J. Bandrillard simulaakrumid 4. loeng 2) Teadmiste brändid tänapäevaelu pealiskaudne ja mitmekesine; kõigil on võimalus hinnata arusaamu, pole kollektiivset arusaama. Kultuur läbi indiviidi valiku. Inimesed ostavad ja tarbivad brände valivad mis neile rohkem sobivad. Erinevates olukordades võidakse kasutada ka erinevaid brände. Nende valikus ei pruugi lähtuda loogikast. Kui varem nähti kultuuri läbi kollektiivi, siis enam seda teha ei saa. 3) Simulaakrumid tõlgendavad kaasaegset maailma. Oleme jõudnud tarbimisühiskonda inimesed,
annaabi.ee 
