omavalitsuste võrgustiku alusel. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt, Konstantin Päts vahistati ja saadeti koos perega Venemaale. Konstantin Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK töötajad üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis), see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, Buraševos, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Peagi sõideti taas Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga . Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.
Jelena Glebova elulugu (Tema enda poolt kirjutatud) Jelena Glebova sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt, selles on ,,süüdi" tema vanem vend. Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka
..............lk 3 Jelena saavutused.................................................................................lk 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk 7 2 Jelena elulugu Jelena Glebova, Eesti 4-kordne meister, sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12-aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt tänu tema vanemale vennale Iljale, kes oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on
1910 aastal istus Päts 9 kuud vangistuses, sest siis kui talle surmaotsus määrata, põgenes tema kodumaalt ja lõpuks tuli ta tagasi, siis juba tühistati surmaotsus, sest vanu dokumente polnud mässamisest ja aastane istumine muudeti 9 kuuliseks. Pärast vabanemist Päts töötas Tallinna Teataja toimetajana ja naasis poliitikasse. 1917-aastal kuulus Järvamaa Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Konstantin Päts oli algselt maetud Tverist 15km kaugusel asuvas külas, Burasevos, kus asus haigla, kus kunagi Päts oli olnud. 22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri
ukrainlased ja valgevenelased 34. Dmitri Donskoi (Sergejev, Vseviov 2002, 300322). Dmitri Ivanovits valitses veerandsada aastat 1363-89. Laskis ehitada uue kivist kremli. Sõdis Tveri vürsti Mihhail Aleksandrovitsiga keda toetas ka suurvürst Algirdas. Viimased püüdsid mitmel korral kivist kremlit vallutada kuid ei saanud sellega hakkama. Kokkuvõttes jäi peale Dmitri ja Tveri vürstriik läks Moskva vasalliks. Saades võitu peamisest vastasest Tverist otsustas Dmitri astuda kuldhordi vastu. Esialgu oled mitmed lokaalsemad konfliktid kuid peagi korraldasid mongolid karistusretke kus venelased oma hooletuse tõttu lüüa said-mongolid vallutasid ja rüüstasid Novgorodi. Edust innustatud otsustati järgmisel st 1378 korraldada karistusretk Moskvasse kuid said selle käigus peetud Voza jõe lahingus rängalt lüüa. Edasi tegid mõlemad pooled ettevalmistusi uueks lahinguks- Dmitri vägi oli u 20-30 000, mongolitel 50 000
suurvürstiks (1337. aastani). Siis kutsutakse Uzbeki juurde ja läheb 1337 ja Uzbek andestab ning annab jarlõki Tveri peale tagasi. Ivan oli saanud edumaa, temast sai põhimõtteliselt Venemaa valitseja, suurvürst. Et Aleksander sai Tveri tagasi, sellega Ivan polnud rahul. Saadab Kuldhordi khaanile kaebusi Aleksandri peale, saavutab khaani nõusolekut, et Alekander tuleb karistuseks maha lüüa. 29. oktoober 1339, pärast Aleksandri tapmist laseb Ivan Kalita tuua ära Tverist veetse kella, et demonstreerida, et uueks suurvürsti elupaigaks saab olla ainult Moskva. Nüüd oli Moskva saavutanud ühe suure võidu. Ivan Kalita ajal muutusi, annab välja mitmesuguseid seaduseid, mis piiravad teatud määral teiste vürstide tegemisi. Keelab pidada otsesuhteid naaberriikide valitsejatega. Näidata, et Moskva tähtsaim ja sealt peaks käima välispoliitika. Ivan Kalita toob metropoliidi Moskvasse, Vene kirikupea enne Kiievis, seejärel
annaabi.ee 
