kogunenud teatrisaal tulvil täis..Peale tavalise publiku oli väljas ka suurem osa pealinna võimlemisõpetajaid, kes tulnud tutvuma oma kolleegi tööga...Võimlemisõpetaja näitas publikule töötundi, niisugust nagu peab tema vastavaks meile, meie oludele ja meie inimestele. Tempo, rütm ja hoog kandus lavalt parterri ja rõdudele, sundides pealtvaatajaid elama kaasa.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla- võlur Tallinnast", lk 20) Nagu eelnevalt kirjeldatud tuvustasid esmalt Idla süsteemi kodumaal tõhusalt tema musterrühmade esinemised teatrites ja staadionidel. Põhjapanevad olid võimlejate massiesinemised Tallinna staadionil 1. ja 2. Eesti Mängude raames 1934. ja 1939 aastal. Nii nais-kui ka meesvõimlejate kavad loodi Idla juhtimisel Tallinna Võimlemise Instituudis. Võimlemiskavadega näidati rahvale igakülgselt läbimõeldud, teaduslikule alusele rajatud harjutuste kogumit-kehakooli. Harjutused olid kaunite üleminekutega
maatükk on tema omand. Arvas, et suveräänsus kuulub rahvale, mitte valitsejale ning et suveräänsus on jagamatu ja seda ei ole võimalik delegeerida ning seetõttu oli ta esindusdemokraatia vastu. Ideaal: otsene demokraatia, kus täitevvõim sõltub kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust. Ideoloogia Mõiste võttis 1790ndatel käibele filosoof Destutt de Tracy, kes kirjeldas teadust ideedest, mis avalduvad ebateadlike hoiakutena (nt. eelarvamused, klassiteadvus jms). Laiemalt tuvustasid mõistet Karl Marx ja Karl Mannheim (kumbki teineteisest sõltumatult). Nende käsituses tähistas ideoloogia nähtusi, mis on seotud ideede ühiskondliku ,,tootmisega" ning seejuures inimene ise neid selgelt ei teadvusta. Need on ideaalid, uskumused, maailmavaade, mis on seotud sotsiaalsete gruppide või klassidega. Oma olemuselt on nad inerpreteerimismehhanismid, mis korraldavad inimeste kogemusi ja arusaamu maailmast. Ideoloogia definitsioone on palju
punaarmee lähenes eesti piiridele, läti ei olnud 19 aasta lõpus üldse huvitatud, latgale oli veel vabastamata, leedulased ei sõdinud tol perioodil. Raskusi tekitas ka Atandi suhtumine, esialgu eitav. Hiljem siiski meeleolud leevendusid ja andisd ametlikult vabad käed. 5 detsembril istusid enamlased ja eestlased tartus laua taha, olid kohal ka lätlased selleks et pidada salajasi kõnelusi enamlaste esindajatega, tuvustasid oma rahuplaani millised punktid tuleks rahulepingusse panna. 24 detsembril saabus Moskvast kiri Riiga millest kutsuti läti delegatsiooni Moskvasse. 11 jaanuaril 1920 algasid Moskvas rahuläbi rääkimised, pantvangide ja sõjavangide küsimus, ja sõja lõpetamine. 1920 31 jaanuaril vaherahu ja sõjategevus lõppes ametlikutl 1 veebruaril 1920. Hoitakse saladuses . 1920 Aprillil venemaa ja poola püüd lüüa baltiriigidega sõjalisi koostöö lepinguid, seda üritati
annaabi.ee 
