teha järeldusi tuleviku suhtes. Hea teema vastab küsimusele ,,Miks?". Selliste teemade käigus võiks uurija suuta selgitada või seletada põhjus-tagajärg seoseid. Vastus küsimusele ,,Kuidas?" ei ole sedavõrd väärtuslik, kuna kirjeldab vaid ühte-paari võimalikku lahendust mingile konkreetsele küsimusele. Ka kogutakse empiiriliste/rakenduslike töödega kuulsust üsna vähe (Kroos 2009). ,,Teaduslikes ringkondades väärtustatakse rohkem teoretilisi töid, milles tuvastatut on võimalik üle kanda teistele aladele. Sellega koguvad ka teadlased kõige rohkem kuulsust" (Kroos 2009). Nii nagu ütles kuulus Saksa psühholoog Kurt Zadek Levin: ,,Pole midagi praktilisemat ühest heast teooriast" (Sheldon ja Vansteenkiste 2006). Saunders, Lewis ja Thornhill (2007, 22) on hea teema kriteeriumid jaotanud kahte kategooriasse ,,mõttekas" ja ,,väärtuslik". Mõttekus tähendab, et hea teema peab olema autorile huvipakkuv,
Näiteks võib lugeda üldtuntuks asjaoluks matemaatilisi meetodeid. Asjaolu üldtuntuks tunnistamine peab olema poolele eelnevalt teada ja kohtu poolt aktsepteeritud nagu kõik tõenditesse puutuv. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mille vastaspool omaks võtab. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool selgesõnaliselt asjaolu ei vaidlusta. Omaks saab võtta vaid faktilist asjaolu, mitte õiguslikku olukorda . Tõendama ei pea ka jõustunud kohtuotsusega tuvastatut, kui on tegemist vaidlusega, mis toimub samade menetlusosaliste vahel. Perekonna- ja põlvnemisasjas, samuti juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta tehtud otsus ning kohustusliku vastutuskindlustuse kohta tehtud otsus on siduv ka isikute suhtes, kes ei osalenud menetluses. 14. tõendite asjakohasus ja lubatavus Tõendite kuuluvus Tõend peab olema asjakohane. Kohtu otsustada on, kas poole esitatud tõend on vaidlusesse puutuv või
ühiskonnas. Kui see on vajalik demokraatlikus riigis Artikkel 8 (2) loetleb need alused, mille puhul loetakse, et privaatsusõiguse riive on demokraatlikus riigis vajalik järgmiselt: Riigi julgeoleku huvides Riigi julgeolek on õigushüvena üldiselt enam väärtustatud kui üksikisiku subjektiivne privaatsusõigus. EIÕK lahendis Laender vs. Rootsi lõpetati isikuga tööleping julgeolekukontrolli tulemusena ning talle ei avaldatud kontrolli käigus tuvastatut. EIÕK leidis, et artikli 8 riive on põhjendatud riigi julgeolekuga. Ühiskondliku turvalisuse huvides Ühiskondlik turvalisus privaatsusõiguse riive õigusliku alusena artikli 8 (2) tähenduses on mõnevõrra sarnane samas paragrahvis sisalduva teise alusega, milleks on korratuse või kuriteo ärahoidmine. Ühiskondlik turvalisus on alusena üldisem ning ei sisalda eeldusena konkreetset kuritegu ega kriminaaluurimist. EIÕK on sisustanud ühiskondlikku turvalisust mh kaasuses Üner vs
Omaksvõtt ei saa näiteks toimuda tasaarvestuse suhtes, kuid tasaarvestuse avaldust võib käsitleda kui võlatunnistust. Lepingu tühisus või kehtivus ei ole faktiline asjaolu, mida saab omaks võtta vaid juriidiline kategooria. Eeldatava omaksvõtu puhul peab kohus välja selgitama, kas asjaolu on omaks võetud või mitte ja alles siis, kui poole ei ole avaldanud soovi vastu vaielda, on võimalik tugineda otsuses omaksvõtul. Tõendama ei pea ka jõustunud kohtuotsusega tuvastatut, kui on tegemist vaidlusega, mis toimub samade menetlusosaliste vahel. Perekonna- ja põlvnemisasjas, samuti juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta tehtud otsus ning kohustusliku vastutuskindlustuse kohta tehtud otsus on siduv ka isikute suhtes, kes ei osalenud menetluses. Tõendite saamise võimalused Menetlusosalisel on kohustus esitada tõendid oma väidete ja vastuväidete kinnituseks. Kohtul
annaabi.ee 
