romantikat vaid on pigem tugev kiindumus,mille puhul kaaslakse heaolu ja õnn on sama olulised kui enda oma.Toimub samastumine kaaslasega.Mõlemad osapooled on leidnud aega oma tegevusteks ja ka koosolemiseks.Asjad on tasakaalus.On tekkinud ühismäli-iga lause,vihje võib sisaldada peale näilise ka varjatud tähendust.BIOLOOGILINE VANEMLUS-vanemate otsene järglane.Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema .Ja Bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu,kahtluse korral tuvasatav. JURIIDILINE VANEMLUS-kui mees ja nane ona abielus siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad.Bioloogilisest isast,kes tunnistab oma isadust,saab ka juriidiline lapse isa.SOTSIAALNE VANEMLUS-enamasti bioloogilised vanemad,kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele.Uuspers on tavaliselt üks abikaasadest nii lapse bioloogiline vanem kui ka sotsiaalne vanem,teine- kasuisa/ema on ainult sotsiaalne.MINNALASKEV kasvatus-Kus armastust ei jätku lapsele
enda elu. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Eristatakse järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Bioloogiline vanemlus -vanemate otsene järglane. Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema ning bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu, kahtluse korral tuvasatav. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad
Tugevad läänetuuled ning Coriolise jõud tekitavad Ekmani transpordi, mis lükkab ülemist veekihti põhja suunas põhjustades sellega sügavamate külmade veekihtide kerkimist ehk tekib tugev upwelling, mida nimetatakse samuti Lõuna-Jäämere upwelling’uks. [8] Joonis 2. Ranniku lähedase upwelling’u piirkonnad (Allikas: Green Sea Upwelling, Upwelling. http://www.greenseaupwelling.com/Upwelling.html ) 2.1.1. Soome lahe upwelling Upwelling on tavaliselt tuvasatav merepinna temperatuuri (SST) satelliitfotode või temperatuuri / soolsuse väljade kaardistamise abil. Kuna Soome lahel on kitsas bassein, kaasneb piki üht rannikut upwelling’uga downwelling piki vastast rannikut. Seega võimaldab see ühendatud mehhanism, tuginedes upwelling’u tunnustele Soome rannikul, mis on satelliiti SST piltidel nähtavad, järeldada downwelling’u olemasolu Eesti rannikul. [10] Soome lahe ranniku lähedane upwelling, mille tekitajaks on piki randa puhuv tuul,
annaabi.ee 
