Perekonna eelarvest see ei läinud. ,,Raudse eesriide" tõttu oli reisimine välismaale komplitseeritud. Kapitalistlikesse heaoluriikidesse reisimiseks tuli läbida toutu bürokraatlik kadalipp. Pidi tõestama, et olid truu kommunistlikule ideoloogiale. Olid teatud tingimused kapitalistlikesse riikidesse reisimiseks: kodanik pidi olema abielus ja ei tohtinud olla sugulasi välismaal. Nõukogude Liidu piires ja sotsialistlikesse välisriikidesse sõitmine oli tunduvalt lihtsam. Neid tuusikuid sai osta turismibüroo kaudu või jagasid töökoha järgsed ametiühingud. Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksuvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalike tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt välja kujunenud tootmistavasid ning vajadusi. Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõrgemalt poolt koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja
täis saada . 4 Puhkamisvõimalused Puhkust tegelikult ei olnudki , puhkus võeti siis , kui oli vaja tööd teha . Puhkuseks olid jaanilaupäeval , kuna lõpetati varem töö ära ja sünnipäevad . Isal oli puhkuseks see , kui nad sõitsid kogu perega isa ema juurde , see kestis kaks päeva ja peale selle said veel rongiga sõita ja kaks päeva ei pidanud tööd tegema . Töö juurest anti vahepeal tuusikuid parematele töötajatele , Musta mere äärde jne. . Mu alati vanavanemad , sest nad ei saanud loomade juurest ära minna . Üldiselt anti tuusikuid Musta mere äärde ning Moskva taha , üldiselt lõunasse . Vahepeal käisid kogu kollektiiv koos ekskursioonidel . Mu isa käis oma õega ükskord isa töökohaga Leedus , neli päeva . Tol ajal olid pioneerilaagrid , sest pioneeri oli olla uhke ja hea .
põhjustas küll palju vargusi, ent see-eest olid turistid väga rahul ja külastatavus kasvas hoogsalt. (Kask 2009a: 3945) Suurimat mõju kommunistliku kuurordi süsteemile avaldas leninlik tööstusorganisatsioonide kontseptsioon ehk funktsionaalne spetsiali- seerumine ja ajakasutus koos tegevusstandarditega, mis said sel ajal omamoodi ,,normideks" (Goldberg 1992: 329331). 31 1960. aastatel tekkis ka Eesti kohalikel kolhoosnikel võimalus tuusikuid saada. Kogu selle aja jooksul kasvas jõudsalt reguleerimata eramajutus, sest erasektor pidi tulema toime ka suvitajatega, kes võisid aastaid käia väikese tasu eest mõne tuttava perekonna juures ja rääkida kohast edasi oma tuttavatele. (Raagmaa 1997: 148179) 1970. aastal oli Pärnus ametlikult vaid 200 hotellikohta, olid kas ametkondlikud majutusasutused või töökoha suunamiskirja ehk tuusiku alusel kasutatavad sanatooriumid. Alles enne Moskva olümpiamänge 1980
annaabi.ee 
