tuhnima, leides sealt rannakarpe, ussikesi ja kirpvähilisi. Lisaks selgrootutele, tarvitab tuur ka põhjalähedasi kalu. Olgugi, et tuur on suurt kasvu, käitub ta püünistes väga abitult ning ei oska oma jõuvarusid kuidagi rakendada. Tuurale on hävitavalt mõjunud tööstuse areng, sellega kaasaskäiv vete reostatus, samuti kudemispaikade hävimine jõgede tõkestamisel tammidega ning arutult suur väljapüük. Liigi päästmiseks kasvatatakse tuurasid ka kasvandustes. Tuur on hinnatud oma maitsva liha ja delikatessiks peetava marja - musta kaaviari tõttu. Praegu on ta püük kõikjal keelatud ning ta kuulub looduskaitse alla. Suurim Eestist püütud atlandi tuur on Muhu kalurite püütud 2,9 (kahe koma üheksa) meetri pikkune ja 135 (sada kolmkümmend viis) kilogrammi kaaluv emane isend, kelle mari läks peale püüdmist ühte Tallinna restorani, kus see menüüsse lisati ja ära söödi.
kokkuvõttes tasub see end ära. Eestis on vesiviljelus üsna uus asi ja selle arendamiseks on vaja aega ja raha. Et tagada kalade kiire kasv Eestis on vaja kasvatada neid sisetingimustes, mis on kallis. Samas, kui Norras on kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes? Milliseid probleeme esineb? Eestis kasvatatakse põhiliselt vikerforelli, karpkala, tuurasid ja Euroopa angerjat. Probleemiks on nende kasvatamine välistingimustes, kus soojust ei reguleerita ja külmal perioodil, talvel, nad üldse ei kasva, sest nende seedimine on väga aeglane. 14. Mille poolest erineb Põlula kalakasvandus teistest Eesti kalakasvandustest? Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. Nad võtavad veekogudest kalu, koguvad marja ja niiske, panevad need sobilikult kokku ja toodavad
Nende sortiment on olnud väga mitmekesine. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Mitmesuguseid kirveid, kirkasid, haamreid ja muid sissepuuritud varretusauguga tööriistu on tehtud põdrasarvest. Silmata kirveste ja talbade varretamiseks on kasutatud sarvest kirvepaid. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, luust odaotsi, luust ja sarvest pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, tuurasid, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi. Muudest luust tööriistadest on mitmesugused naasklid ja teravikud. Leitud on ka rõivastel ja kaelas kantud hammasripatseid ning natuke luust ja sarvest pisiplastikat. NEOLIITIKUM Neoliitikum e. noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued
annaabi.ee 
