c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk- Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya 11
tegeleb kalade kasvatamisega kalakasvandustes peamiselt inimeste toiduks. Hariliku tuunikala kasvatamine Maailma Looduse Fondi andmetel ilmus 1996.a. Vahemere vetesse Hispaanias esimene tuunikala sump. Aastaks 2001 oli neid 12 Hispaanias, Itaalias, Maltal ja Horvaatias. Aastaks 2005 oli nende arv juba üle 40 levides Türki, Küprosele, Tuneesiasse ja Liibüasse. Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu 30-70 kilogrammini. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Pildil on väga suur tuunikala,oli müdunud Tokias Lõhekasvatus Lõhede paljundamine kuntslikes tingimustes sai alguse juba 18.sajandi kasvatati lõhesid kultuuris Euroopas ja Põhja-Ameerikas. 20.sajandi teisest poolest kasvatatakse lõhesid
Lõpuks toimub pärlite kogumine. Kala kasvatus: harilik tuunikala Jaapanis on püütud tuunikala kasvatada sumpades alates 1970.a. Algus oli raske, sest puudusid kogemused. Kuid järk-järgult lahendati esilekerkinud probleemid ja nüüdseks on kaheksa firmat, kes kasvatavad 300 tonni tuunikala 18-s erinevas Jaapani kohas. Traaleritega püütakse rannikumerest 150-500 grammi kaaluvad noorkalad. Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu 30-70 kilogrammini. Tootlikkuse tase on määratud muutuva väikeste kalade hulgaga, mis on igal aastal saadaval. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Probleemiks on saanud noorte kalade väljapüük, seoses millega on drastiliselt langenud tuunikalade looduslik taas toodang. Alles 2002.a. õnnestus uurijatel sundida emane tuunikala,
Huvipakkuvad on iidsed kindlused Castillo del Morro ja Castillo de la Punta Havannas, sealsamas asub ka vana Havanna arhitektuurimälestis Prado puiestee; Kaunite kunstide palee; Kirjaoskamatusega võitlemise muuseum; Havanna linnamuuseum; Ernst Hemingway maja-muuseum; Guanabacca Ajaloomuuseum. Kuuba on kalastajate, sukeldujate, bioloogide ja veealuse elu fotografeerijate paradiis. Saare selges ja soolases vees elutseb umbes 900 liiki mereelukaid ja kalu (delfiine, barrakuudasid, tuunikalu, raikalu, mõõkkalu, mureene ja haisid). Leidub meduuse, kaheksajalgu ja merikilpkonni. Sügavuses võib näha musti koralle, merepõhjas erineva kujuga merikarpe. Kuuba riigikeel on hispaania keel aga turismipiirkondades räägitakse ka inglise ja saksa keelt. Ööelu on Varaderos väga elav. Kasiinodest ja kabareedest kuni rannal asuvate vabaõhusalsaklubideni välja. Klubid tulevad ja lähevad, seepärast on suuremad hotellid