Ilmar Jaks, lühiproosa. 24. Karl Ristikivi looming. Nostalgiaromaanid, kus rekonstrueeriti kodu-Eesti, aga seda romantiseerival, 11 puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge edasiminekuks. Vastupidi sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele on tegemist ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide tuumtekstid Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Mälestus kui vaatekoht, poeetilises valguses esitatud pilt ja teadmine lummava hetke peatsest katkemisest. Aeg hoidmas hinge kinni enne purunemist kildudeks. Nostalgiaromaanid August Mälk "Tee kaevule" I-II. I osas iseseisvusaeg, II ajalooline paratamatus. Peegeldub ka identiteedikriis, mida tavaliselt kujut pagulasteekonna poolt põhjustatuna. 25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas.
Lüürilisi vahendeid kasutades kontsentreerib „IT“ autori ulatusliku proosaloomingu filosoofilise põhihoiaku. PROOSA: Ristikivi kirjutas nostalgiaromaane, kuna oli pagenduses. Ta rekonstrueeris neis oma kodumaad romantiseerival, puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge, et minna edasi. Vastupidiselt sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele, on tegu ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide tuumtekstid on „Kõik, mis kunagi oli“, „Ei juhtunud midagi“ – neis on mälestus kui vaatekoht, poeetilises valguses esitatud pilt ja teadmine lummava hetke peatsest katkemisest. Aeg hoiab hinge kinni, enne kui ise puruneb kildudeks. Ta andis elu lõpus välja ajaloofilosoofilisi romaanisarja: kokku 3 triloogiat. Viimaseks teoseks jäigi 1976 „Rooma päevik“, mis lõpetab ajaloolisfilosoofilise sarja. 1936 „Viikingite jälgedes“ – alternatiivajalooline romaan
Wolf arvab seda tõendavat mitmed leiud; Wolfi väide, nagu oleks suure luuleteose loomiseks vajalik kirja kasutamine, on alusetu ka Eschenbach, "Parzivali" autor, oli kirjaoskamatu. Vasturääkivusi üksikosade vahel esineb ka Goethe "Faustis". Seejuures möönis ta, et H võis kasutada vanade rahvalaulude ainestikku, kuid töötas selle vastavalt oma plaanile ümber. Kompromiss unitaarlaste ja analüütikute vahel tuumteooria (Kerntheorie): olid olemas mingid ürgeeposed, tuumtekstid, mille ümber hiljem koondusid lisandused. H eeposte tekkeprobleem on senini lahendamata; tõestatuks võib pidada, et 1) H eeposed on kunstiliselt tervikud nii süzee kui tegelaste iseloomustuse poolest; 2) Iliase ja Odüsseia ainestikus esineb kihistusi eri ajajärkudest alates Mükeenest kuni VIII- VII saj.-ni e. Kr., mis tõendab suulise eepilise traditsiooni pidevust; 3) kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib täheldada vasturääkivusi, ebaühtlust,
annaabi.ee 
