Võimaldab loomadelt palju järglasi Kallis Võimalik transportida kaugete vahemaade Ei saa garanteerida siirdamise õnnestumist taha, sest emrüo säilib sügavkülmutamisel Võimaldab saada lapsi ka neil, kellel on Seda vpeetakse inimelu pühaduse terviserikked. rikkumiseks. 8. Mis tähtsus on Dollyl geneetika ajaloos? Lammas Dolly läks 1997.aastal teadusajalukku kui esimene täiskasvanu rakust kloovitud imetaja. Kasutati tuumkloonimise meetodit. 9. Miks on tuumkloonimise efektiivsus väike? Sest see on siiski katseeksitusmeetod. Ahve pole suudetud siiani kloonida, lammas Dolly saadi 277 munaraku tuumasiirdamisest, milledest saadi ainult 29 arenevat embrüot. 10. Millised on inimese kloonimise probleemid? 1) kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. 2) klooniindiviidid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia 3) metoodika on katsetamisjärgus 11
Kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljunemine taimede algkoest. Embrüonaalkloonimise eesmärgid: saada indiviidid, mis on täpselt algse embrüo kloonidja omavahel geneetiliselt identsed. Etapid: Munaraku viljastamine in vitro, embrüo jagatakse osadeks, lastakse taastuda nind siirdakse eri retsipientloomade emakasse. Tuumkloonimise eesmärgid: luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade geneetilisin koopiaid.Samuti ka arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine, väärtusliku genotüüpiga põllumajandusloomade paljundamine, väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Etapid: Munarakudoonorilt eemaldatakse tuum ja tuumadoonorilt võetakse tuum, somaatilise raku tuuma siirdamine tuumata munarakku elektriimpulsiga, embrüo areng in vitro, blastsotsüsti siirdamine
See impulss käivitas ka tekkinud ,,vegetatiivse'' sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. Tulemus näitas selgelt, et diferentseeritud keharaku tuumas on organismi arenguks vajalik geneetiline informatsioon olemas ja realiseeritav. Siiratav rakutuum oli aga vaja rakukultuuri tingimustes viia täielikku soikeseisundisse, mis alati täpselt ei õnnestu. Tegelikult olid nad tuumkloonimise meetoodi kasutamisest teadnud juba varem. Eelmisel aastal olid nad ajakirjas Nature avaldanud artikli kahe lambatalle sünnist kultiveeritud embrüorakkude tuumade siirdamise tulemusena. Soti rakendusbioloogide eesmärgiks oli leida edukas kloonimismeetod, mis võimaldaks luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade kloone. Ja tõepoolest, juba samal, 1997.a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor.
Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine (1866) Antibiootikumi penitsiliin massitootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi.
1) Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine. 2) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine. 3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. ravimitööstus - antibiootikumid
7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse hübridoomitehnoloogia abil toodetud monokloonseid antikehi. 9. Viljastamiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit (vt.õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks? 10. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? 11. Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13. Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta. 14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid. 16
annaabi.ee 
