Kõikide teemade puhul pööratakse mõlema riigi välispoliitikat kujundavatele teguritele, sh ajaloolisele perspektiivile. Analüüs Soomet ja Rootsist võib mõlemaid käsitleda nii Euroopa kui Euroopa integratsiooni piirialadena. Esiteks asuvad nad Euroopa keskusest geograafiliselt eemal, Soome asub Euroopa Liidu idapiiril. Teiseks ei ole need riigid kunagi kuulunud Euroopa asjades tuumikriikide kohta, nad ei ole olnud Euroopa integratsiooni initsiaatorid, mõlemad on väiksed riigid, mille mõjuvõim Euroopa ühiste asjade kujundamisel ei ole võrreldav näiteks Saksamaa või Prantsusmaaga. (Ojanen 2000: 1) Mõlemad riigid ühinesid Euroopa Liiduga 1994.a., mistõttu võib neid pidada hilisteks liitujateks. Tõsi, pärast neid on ühendusega liitunud veel mitmeid teisi riike. Euroopa integratsiooni osas ilmnevad kahe riigi vahelised erinevused. Soome on olnud rohkem
Tugevatel riikidel on ühine huvi toimiva maailmasüsteemi hoidmiseks. Samal ajal on tugevatest riikidest igaühel huvi selles süsteemis domineerimiseks ja seega need võistlevad selle nimel omavahel. Selles vastuolulises võistluses on eriline roll poolperifeersetel riikidel. Nende riikide eesmärgiks on vähemasti oma positsioon säilitada, lootuseks aga tootmise, kapitali akumuleerimise ja sõjalise võimu hierarhias tõusta. Pool-perifeersed riigid peavad oma liitlaste üle tuumikriikide seas otsustama kiiresti ja ettevaatlikult kuna hierarhias tõusmises võistlevad need peaasjalikult üksteisega. Tuumikriikide võistlus domineerimise eest ja poolperifeersete riikide toetus neile loob maailmasüsteemis tavapäraselt jõudude tasakaalu. Globaliseerumise poolehoidjad on avaldanud arvamust, et transpordi- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengu tagajärjel rahvusvaheliste ettevõtete võim järjest kasvab ning riikide võim kahaneb
· EL võiks kiiresti vastu võtta kõik soovijad ning loobuda senisest konsensuspoliitikast (EBRD ekspresident Attali) Riikideülene Euroopa ehk Euroopa Föderatsioon Euroopa Liidu laienemise perspektiivid · Põhjalik institutsionaalne reform poliitilise integratsiooni tagamiseks; pädevustasandite ja funktsioonide ümberjaotamine Erinevate kiirustega Euroopa · tuumikriikide koostöö tugevdamine. Nähtud eelkõige raha liiduga. 18 · personaalse lähenemise kasutamine Rahapoliitika on riikide ülene ja fiskaalpoliitika on valitsuste vaheline. IV LOENG EUROOPA LIIDU IDALAIENEMINE JA EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU · Euroopa Liidu idalaienemine kui väljakutse-
annaabi.ee 
