3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 30. Linnade sisestruktuur ja arengudünaamika (,,lained"). · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad) · Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad) linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad
kõrgemat järku ja unikaalseid teenuseid, nt. ülikool; Kõrgemat järku keskuskohtade mõju ulatus ehk tagamaa on suurem hõlmates ka väiksemate keskuste tagamaa; Teenuste taseme järgi on kujunenud ka asulate hierarhia. 30. Linnade sisestruktuur ja selle areng · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad) · Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad) linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad
Tavaliselt on nende elanike arv 10 ja 20 tuhande vahel, sõltudes eelkõige maakonna enda rahvaarvust ja selle jõukusest. Üle-eestilisi ülesandeid maakonnalinnad tavaliselt ei täida, suuri tööstusettevõtteidki on neis vähe. See iseloomustus ei kehti päriselt Pärnu kohta, mis tänu kuurordi ning teisejärgulise sadama olemasolule on maakonnalinna seisundist sisuliselt ülekasvanud. Tööstustki on seal rohkem kui tavalises maakonnalinnas. Ka on Pärnu väikese linnastu tuumiklinn. Linnastus kokku elab umbes 50000 inimest. Tüüpilistena on välja kujunenud vanade maakondade linnad: Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Võru, isegi Valga. Uute maakondade keskused Põlva, Jõgeva, Rapla on märksa väiksemad ja vähem arenenud, Kärdla on maakonnalinn ainult nime poolest, tegelikult aga alev. Ida-Viru maakonna keskus Jõhvi eraldati alles 1991. aastal Kohtla-Järve küljest ja oli algselt hoopis tööstuslinn, kuid
annaabi.ee 
