olemas ka teisi noorteorganisatsioone, kuid nende ideoloogia ei ole ,,õige" ning seetõttu on nende liikmed enamasti tagakiusatud või vangistatud. Gazpromi ,,erastamine" on võtmetähtsusega Venemaa võimsuse saavutamisel. Selle ettevõttega on saavutatud kontroll meediakanalite, nafta ja gaasi üle. Suurimate eksposrdiallikate nafta ja gaas on muutunud Venemaa energiarelvaks, kindlustades hea positsiooni rahvusvahelisel areenil. Et oma võimsust veelgi suurendada kaalutakse ideed müüa tuumatehnoloogiat Hiinale, Venezuelale jms riikidele. Ka relvamüük on oluline majandusliku tulu allikas, sellega ollakse maailmas 2. kohal. Paraku haarab kontrolli mõiste ka vabadust. Venemaa kodanikuühiskonna mõiste on sattunud kahtluse alla. Näib , nagu toetaks riigijuhid konseptsiooni, mis vaatleb ühiskonda ja indviviidi millegi nõrgana ,mida tuleb allutada kõrgemale võimule. Hiljutised sündmused nagu naturaliseeritud grusiinide küüditamine ja muulastest turumüüjate keelusamine
Kuna üks aatomiuurijaist, Otto Hahn, oli jäänud Saksamaale, tekkis füüsikutes kahtlus, et Hitler mõtleb aatomipommist. Soov maailma päästa viis vastupidisele tulemusele: kogu maailma füüsikute survel asus USA looma tuumapommi, mida 1945. a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks
Kuna üks aatomiuurijaist, Otto Hahn, oli jäänud Saksamaale, tekkis füüsikutes kahtlus, et Hitler mõtleb aatomipommist. Soov maailma päästa viis vastupidisele tulemusele: kogu maailma füüsikute survel asus USA looma tuumapommi, mida 1945. a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks
annaabi.ee 
