Iiveldus, oksendamine Naha punetus Südame- ja neerutalituse häired Ohuallikad Eesti jaoks Kuna Eestis radioaktiivsusega ei tegeleta siis levivad radioaktiivsed ained Eestisse mujalt maailmast. Aatomielektrijaamade (Eestile lähimad on Sosnovoi Bor, Ignalina, Loviisa) või tuumaseadmete (laevadel) avarii koos territooriumi radioaktiivse saastumisega Avariid radioaktiivseid aineid transportivate veokitega Tuumaseadmetega kosmoseaparaadi allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine.
prognoosimudelit ARGOS. Modelleerimise tulemuste alusel saab välja töötada ja õigeaegselt rakendada meetmeid elanike kaitseks. [] Illustratsioon 5 Eestis asuvad kiirguse automaatseirejaamad ( http://www.envir.ee/kiirgus/image/eesti.jpg ) Illustratsioon 6 Ignalina tuumajaama saaste atmosfäärse leviku prognooskaart. [] Kiirgushädaolukord Tegemist on olukordadega kus inimliku vea, tehniliste põhjuste või loodusjõudude tõttu võivad tuumaseadmetega või kiirgusallikaid sisaldavate seadmetega juhtuda avariid, mille tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide, mis võivad põhjustada elanikel suuri kiirgusdoose. Eestis võib kiirgushädaolukorra põhjustada avarii naaberriigi tuumaelektrijaamad (Loviisa Soomes, Sosnovõi Venemaal, Ignalina Leedus), radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga ja kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu
Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Mõõteriistadeks on radiomeetrid (mõõdavad kiirguse intensiivsust) ja dosimeetrid (mõõdavad neeldumisdoosi). Radiomeetri abil määratakse keskkonna kiirgustase - see näitab, kas antud kohas viibimine on ohutu, lubatav või ohtlik. Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus. Selles, et liig väikese neutronite arvuga tuumad iseeneslikult lagunevad, on süüdi tuumajõudude küllastatus. Miks aga lagunevad tuumad, mille massiarv ületab laengu rohkem kui kahekordelt? Näiteks on kergetest tuumadest
Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Mõõteriistadeks on radiomeetrid (mõõdavad kiirguse intensiivsust) ja dosimeetrid (mõõdavad neeldumisdoosi). Radiomeetri abil määratakse keskkonna kiirgustase - see näitab, kas antud kohas viibimine on ohutu, lubatav või ohtlik. Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus. Selles, et liig väikese neutronite arvuga tuumad iseeneslikult lagunevad, on süüdi tuumajõudude küllastatus. Miks aga lagunevad tuumad, mille massiarv ületab laengu rohkem kui kahekordelt? Näiteks on kergetest tuumadest
annaabi.ee 
