Nõukogude Liidus aga 2500 tuumalõhkeseadet. Suurbritannial oli viiskümmend tuumalõhkeseadet. Prantsusmaal oli ainuke aatomipomm 1982. aasta lõpuks oli USA teostanud 683 tuumaplahvatust Nõukogude Liit 468 tuumaplahvatust. Prantsusmaa 104 tuumaplahvatust. Suurbritannia 34 tuumaplahvatust. Hiina 26 tuumaplahvatust. HIINA 1964. aastal liitus Hiina viiendaks tuumarelvariigiks. 1967. lasti Hiinas taeva poole esimene vesinikupomm. 240 (100-400) tuumalõhkepead IISRAEL Kes oli oma tuumariigi staatust varjanud ligi kakskümmend aastat. 1973. aastal tuli Iisraeli relvastusse rakett ,,Jericho" mille lennukaugus oli viissada kilomeetrit. INDIA 1974. katsetas oma esimest aatomipommi India. Pommi võimsus oli kaksteist kilotonni. Kahjustavad mõjud Valguskiirgus Lööklaine Läbistav kiirgus Radikotiivne saastumine Elktromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit
Olles vestelnud ka inimesega, kes on töötanud Eesti esinduses Ameerika Ühendriikides, siis tema rääkis, et venelased toovad oma tohutut tuumapotentsiaali pidevalt jutu sisse, nagu väikesed lapsed. Ainult ähvardustest võib saada tegelikkus, tasub lugeda vaid Oleg Grinevski mälestusi, kus külma sõja ajal kutsus marssal Ogarkov teda enda juurde jutule ja tutvustas suure vaimustusega, kuidas NATO väed kiiresti tänu tuumarelvale purustada. Ma väljendasin oma murelikkust kahe tuntuima tuumariigi kohta. Siiski ei maksa unustada, et tuumarelv on hetkel maailmas kindlalt 7-l riigil, kelleks on Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, India, Pakistan ja Hiina. Kahtlaste riikide hulka, kellel on tuumalõhkepead või üritavad neid välja töötada, loetakse Põhja-Koread, Iisraeli, Süüriat ja Iraani. Kaine mõtlemisega inimene teab, et viimati nimetatud riigid on ebastabiilses regioonis, kus on kasvanud võimalus, et terroristide kätte võivad seesugused relvad sattuda
See ei meeldinud terroristlikule Salaarmee Organisatsioonile (Organisation de l'Armée Secrète, OAS), mis korraldas talle mitmeid ebaõnnestunud atendaadikatseid. De Gaulle reformis 1962. aastal presidendivalimiste süsteemi ning sai 1965. aastal esimeseks otsehääletusega valitud Prantsusmaa presidendiks. Charles de Gaulle otsis Prantsusmaale ja Euroopale autonoomset arenguteed, mis koostöös Saksamaaga tõrjuks USA ja NSV Liidu domineerimist. Ta tegi Prantsusmaast neljanda tuumariigi, arendas diplomaatilisi ja majandussuhteid Moskvaga (talle on seal püstitatud muljetavaldav mälestussammas), suunas Prantsusmaa majandusliku arengu tõusuteele, kuid genereeris siseriiklikke sotsiaalseid konflikte. De Gaulle soovis reorganiseerida kohalikke võimuorganeid ja muuta Senati volitusi, millega seostas oma presidendiksjäämise. Ta korraldas selle toetuseks referendumi pärast 1968. aasta
tuumalõhkeseadet. Nõukogude Liidus aga 2500 tuumalõhkeseadet. Suurbritannial oli viiskümmend tuumalõhkeseadet. Prantsusmaal oli ainuke aatomipomm, mille nad esimesel katsetustel kolmeteistkümnendal veebruaril 1960 aatomiteks lasksid ja nende esimene vesinikupomm tuli 1968. aastal. 1964. aastal liitus Hiina viiendaks tuumarelvariigiks. 1967. aasta seitsmeteistkümnendal juunil lasti Hiinas taeva poole esimene vesinikupomm. Kuuendaks tuumariigiks sai Iisrael, mis oli oma tuumariigi staatust varjanud ligi kakskümmend aastat. 1973. aastal tuli Iisraeli relvastusse rakett ,,Jericho" mille lennukaugus 9 oli viissada kilomeetrit. Selle väljatöötamine algas 1960. aasta keskpaigal Prantslaste kaasabil, esialgu kaalus rakett 4.5 tonni pikkusega 10.0 meetrit ja diameeter 1.0 meetrit. 1974. aasta kaheksateistkümnendal mail katsetas oma esimest aatomipommi India. Pommi võimsus oli kaksteist kilotonni. 1982
Konfliktoloogia essee Võib öelda, et konfliktid on kõikjal meie ümber. Olgu siinkohal juttu arusaamatusest nõudliku õppejõu ja laisa algklassi õpilasega, tagakiusamisest, armukadedusest või mõnest muust vormist nagu näiteks sõda kahe tuumariigi vahel, igal juhul on konfliktid osa meie maailmast, mis toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada
annaabi.ee 
