Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit .
ebastabiilsust; energiaressursside nappus; puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik; terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus; küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4.11 Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid Globaalsete keskkonnaprobleemide puhul on üheks keskseks teemaks kliimamuutused, mille tulemusel kannatavad mitmed piirkonnad sagedamini loodusõnnetuste all. Kliima soojenemise üheks põhjuseks on kasvav CO2 tootmine. Arengumaad leiavad aga,
Nendele aladele olid rajatud juba juudi asundused, võeti suund nende likvideerimiseks. Täielikult on likvideeritud Gaza sektor. Hamas eesmärgiks on kogu piirkonnas islami riigi loomine. Hamas ja Fatah ei saa omavahel läbi. Võidurelvastumine ja pinge lõdvendus Võidurelvastumine riikide püüe saavutada relvastuse ja sõjaväe üleolekut teiste riikide suhtes. Võistlemine relvade tootmises ja pidev sõjatehnika täiendamine. Puudutab nii tavarelvastust kui ka tuumarelvasid. USA sai tuumarelva 1945. aastal. NSVL sai tuumarelva 1949. aastal. NSVL õnnestus mõned USA tuumarelva väljatöötajad ära osta ja müüsid osad valmistamise põhimõtted maha. Õhutõrjesüsteemid ja raketitõrjesüsteemid. Peale tuumarelva valmistamist, hakati tegelema selle arendamisega. 1963. aastal sõlmiti aga tuumarelva katsetus keeld. Liitusid: USA, NSVL ja Inglismaa. Ei liitunud kaks toonast tuumariiki: Prantsusmaa ja Hiina. Keelati tuumarelva katsetamine atmosfääris,
annaabi.ee 
