2. Mis on leptonid? 4. Millistest kvarkidest koosneb prooton ja milline on tema laeng? 6. Mis on värvilaeng? 8. Joonista värvilaengu süsteem ja selgita kuidas neid kasutatakse. 10. Mis on kosmilised kiired? 12. Iseloomusta osakeste detektoreid(3) 1. Vastastikmõjusid on nelja erinevat liiki: Gravitatsioon, Tugev jõud, Nõrk jõud, elektromagnetiline jõud. 3. Kvargid on elementaarosakeste sees olevad värvilaenguga laetud osakesed. 5. Neutron koosneb ühest u kvargist ja kahest d kvargist 7. Elementaarosakesed on valged kuna elementaarosakesed koosnevad põhivärvidega kvarkidest(kollane, punane, sinine), mis annavad koos alati valge värvi 9. Vaheosakesed on osakesed, mis on kvarkide vahel üldiselt. 11. Kiirendit kasutatakse elementaarosakeste uurimiseks erandtingimustes. Näiteks on need umbes 10cm laiused ja kuni 15km pikkused.
Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega nimetada ka aatomi- ehk tuumasajandiks. Sündis aatomifüüsika. Tänaseks on maailmas kokku plahvatanud üle 2000 tuumapommi.
kloonida isegi inimesi. Kõigil nendel teaduslikel saavutustel on samas ka negatiivseid pooli mida ei jäta me maha mitte iseendale vaid hoopis järeltulevatele põlvkondadele, tihtipeale nendele hetkel veel ei Kasutatud Einar Vära ja Tõnu Tannberg „Lähiajalugu“ mõelda ning arvatakse, et küll ka nemad kuidagi hakkama saavad, kuid tegelikkuses peaks mõtlema reaalsetele ohtudele mis jäevad näiteks tuumajaamadest, tuumapommidest, kliimasoojenemisest ning globaliseerumisest. Näiteks avastasid 1980 ndatel aastatel teadlased suured augud Maad ümbritsevast osoonikihist, mis kaitseb meie planeeti ohtliku päikesekiirguse eest, kui nii jätkame muutub osoonikiht üha nõrgemaks ning järeltulevate põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema. Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks
Maailmakaart , mis näitab tuumarelvade arengut erinevates piirkondades. Viie tuumarelvaga riigid Teised teadaolevad tuumariigid Riigid, kes varem omasid tuumarelvi Riigid, kes arvatavasti arendavad tuumarelvi ja/või tuumaprogrammi Riigid, kellel oli tuumarelvade ja/või tuumarelvade uuringute programmid Riigid, kes arvatavasti omavad tuumarelvi, kuid pole nende olemasolu avalikult tunnistanud Natuke tuumapommidest · Väikseim tuumarelvakandja oli ameeriklase Davy Crockett`i loodud "suurtükk." · Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. · Termotuumapommi idee töötasid välja Ungari päritolu USA füüsik Edward Teller ja Poola päritolu matemaatik Stanislaw Ulam. · Nüüdisajal on tuumarelvi, mille
tuumade lõhestumisega purustava ahelreaktsiooni abil. Esimene tööstuslik tuumareaktor alustas tööd 2.detsembril 1957 Shippingportis Pennsylvania osariigis (USA). Järgnevatel aastatel ehitati Ameerika Ühendriikides keskmiselt kolm reaktorit aastas. Samal aastal hakkas tööle ka Prantsusmaa esimene aatomielektrijaam. 2 Tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise algus Uraanituumades toimuvat ahelreaktsiooni on võimalik ka rahuotstarbeliselt kasutada (erinevalt tuumapommidest). Seda suurt kogust energiat, mis tuumareaktsioonis vabaneb, on võimalik kasutada elektrienergia tootmiseks. Tuumaelektrijaamas (TEJ) või aatomielektrijaamas (AEJ) toimub ahelreaktsioon nagu tuumapommiski. Tuumareaktor sisaldab tuumakütust uraani või radioaktiivset plutooniumi. Lisaks tuumakütusele sisaldab tuumareaktor neutroneid aeglustavat ainet, juhtvardaid ning betoonist varjet. Lisaks suurele energiakogusele vabanevad uraanist suure kiirusega neutronid
annaabi.ee 
