Jah, selle tootmisel ei teki CO2te, kuid radioaktiivsed jääkained on äärmiselt ohtlikud kõigile elusolenditele (näiteks kiirituse näol) ja maailmas on juhtunud päris palju õnnetusi, mille tagajärjel radioaktiivsed gaasid puiskasid õhkkonda. Jääkained ei lagune maa sees ka mitme sajandi jooksul. Lisaks sellele kõigele on tuumaenergiat kasutatud sõjalistel eesmärkidel (Hiroshima Nagasaki) ja keegi ei saa väita, et tulevikus seda ei võeta uuesti kasutusele. Tuumapommidel on äärmiselt laastav mõju. Kõike seda arvesse võttes jään mina kindlaks sellele, et tuumafüüsika areng siiski ei tulnud inimkonnale kasuks.
CO2te, siis on radioaktiivsed jääkained ikkagi kõigile elusolenditele väga ohtlikud. See väljendub näiteks eralduva kiirituse näol. Maailmas on juhtunud palju õnnetusi, mille tagajärjel pääsesid radioaktiivsed gaasid väliskeskkonda. Ja sellest olukorrast maha jäävad jääkained ei lagune maa sees ka mitme sajandi jooksul. Lisaks sellele on tuumaenergiat kasutatud sõjalistel eesmärkidel ja ei saa kunagi kindel olla, et tulevikus ei võeta seda meetodit uuesti kasutusele. Tuumapommidel on äärmiselt laastav mõju. Arvestades eelnevalt mainitut arvan ma, et tuumafüüsika areng ei ole tulnud inimkonnale kasuks. Laialt on levinud arvamus, et kliima soojeneb fossiilsete kütuste ja kivisöe põletamise tõttu, mis atmosfääri saastavad. Tuumaenergia aga väidetavalt keskkonda ei riku ja annab palju odavat energiat, kuigi selle eelduseks on vaja kõigepealt täita vastavad turvanõuded. Fukushima
(röntgen)kiired, kosmiline kiirgus, mis on kõik nii osakeseomadustega (footon) kui ka laineomadustega. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivsus. On võimsaim massihävitusrelv: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui 1 megatonn (Hiroshimale 6. VIII ja Nagasakile 9. VII heidetud tuumapommidel oli see kuni 20 kilotonni). Üks selline relv võib täielikult hävitada kõik ehitised mitme tuhande ruutkilomeetri suurusel alal ning radioaktiivselt saastada mitmesaja tuhande ruutkilomeetri suuruse ala. Esimesed aatompommi katsetused tehti USAs 16. VII 1945. NSVL toimusid esimesed katsetused 1949.a augustis, Suurbritannias 1952a., Prantsusmaal 1960 ning Hiinas 1964. Peale nimetatud suurriikide, valdavad aatompommi arvatavasti ka
tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. · Termotuumapommi idee töötasid välja Ungari päritolu USA füüsik Edward Teller ja Poola päritolu matemaatik Stanislaw Ulam. · Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui 1 megatonn (Hiroshimale 6.VIII ja Nagasakile 9.VII heidetud tuumapommidel oli see kuni 20 kt) ja võib täielikult hävitada kõik ehitised ning radioaktiivselt saastada mitme tuhande km² suurusel alal. Kasutatud materjal:
Tuumafüüsikud said aru tuumapommidega kaasnevast sügavamast poolest ja et nüüd on võimalik ka ''isetehtud'' maailmalõpp. 1. Tuumapommid Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb aatomituumade lõhustumisel. Olemas on 3 liiki tuumapomme; termotuumapommid (vesinikupommid), neutronpommid ning kombineeritud tuumarelvad. Tavaliselt kasutatkse tuumapommi kütusena plutoonium-239, kuid esimestel tuumapommidel kasutati väiksema laenguga uraan-235. Uraan on keemiline element järjenumbriga 92 ning kuulub aktinoidide rühma radioaktiivse metallina. Uraani leidub looduses vähe- kivimites ning merevees. Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Plutooniumi looduses piisavalt ei leidu, ning seda toodetakse tuumaelektrijaamades uraani isotoopide lõhustumisel. (Tuumapomm, 2014) 1.1 Termotuumapomm
annaabi.ee 
