Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m . Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks. Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile
9 Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4, 5 meetrini. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt 8 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/legendid.html 8 9http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks.10
Sisaldab suhteliselt palju suhkrut. Tatar kuulub botaaniliselt rohttaimede hulka ja tatraliste sugukonda. Vili on kolmetahuline ja paksu kestaga. Sisaldab palju valku kuni 15,5%, seejuures on need oma aminohappelise koostise poolest täisväärtuslikud. 8.3. Jahu Jahu valmistatakse kõikidest teraviljadest, kuigi levinumad on nisu- ja rukkijahu. Jahu keemiline koostis oleneb teravilja liigist ja jahvatusviisist. Kõrgemad sordid (tüübid) sisaldavad rohkem tärklist, sest see asub tera tuumaosas, madalamad sordid sisaldavad rohkem rasva, vitamiine ja mineraalaineid ja tselluloosi (kiudaineid). Nisujahu jaguneb jahvatusviisi alusel tüüpidesse: tüüp-405, tuhasisaldus 0,5%, hästi peen, valge, kreemika või kollaka värvusega, valmistatakse pehme nisu valgurikkamatest sortidest, tüüp-550, tuhka 0,51...0,63%, muud näitajad 39 ligilähedased eelmisele, tüüp-812, valge värvusega, sisaldab peenestatud kliisid,
annaabi.ee 
