3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 · Siinid kuni 8 PCIe laiendussiini · Pordid - 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3100 M4 · Intel Xeon E3-1200v2 seeriad (3 tuumaline) kuni 3.6 GHz või Intel Core i3 2100 seeriad (2 tuumaline) kuni 3.4 GHz · 1 x 4 GB standard, kuni 32 GB 1600 MHz DDR3 UDIMMI-i nelja DIMM sloti pealt · 12 TB 3,5 tollised swapitavad SATA HDD-d või 8 TB 2,5 tollised hot-swappitavad SAS/SATA · PSU võimsus 350W/300W/430W · Integreeritud RAID-0, -1, toetab riistvara RAID-0, -1, -10, -5, -6 · Siinid 4 PCIE siini · Pordid - 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3200 M3
Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED Seened, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast Viljaliha paljunemisorgan Paljunevad eostega: 1) eosed arenevad eosleheketes, näiteks pilvik 2) eosed arenevad eostorukestes, näiteks puravik I eos 1 tuumaline hüüf Paljunemine + 2 tuumaline hüüf viljakeha II eos 1 tuumaline hüüf PÄRMSEENED Ainurakne Toituvad vees lahustunud suhkrutest Käärimine suhkrutelahustamine hapniku puudusel, tekib glükoos etanool + CO2 Paljunemine: 1) pungudes (soodne paljunemine) 2) eostega (ebasoodne paljunemine) Leidub kõikjal näiteks mullas, õhus, puuviljades
Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid
Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest lihaskiududest ; d) koosneb väikestest, kitsastest, käävjatest, ühe tuumaga rakkudest -ÕIGE ; 55. Loomariik jaguneb kaheks alamriigiks: 1 SUBREGNUM: PARAZOA Kõrvalhulkraksed 2 SUBREGNUM: HISTOZOA Pärishulkraksed 56
Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest lihaskiududest ; d) koosneb väikestest, kitsastest, käävjatest, ühe tuumaga rakkudest -ÕIGE ; 55. Loomariik jaguneb kaheks alamriigiks: 1 SUBREGNUM: PARAZOA Kõrvalhulkraksed 2 SUBREGNUM: HISTOZOA Pärishulkraksed 56
ülemklass jne. Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia
koostöö tulemusena on avaldatud kolm pidevalt täienevat versiooni katteseemnetaimede fülogeneetilisest klassifitseerimissüsteemist: APG I (1998), APG II (2003) ning APG III (2009). 31. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine Sünapomorfid e ainult sellele rühmale iseloomulikud tunnused on: • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) 32. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik)
annaabi.ee 
