liidriks pürgimist, rivaalitsemist, matkimist ja konformismi, emotsionaalset nakatumist, rollikäitumist hõlbustavaid ja takistavaid asjaolusid, pinevuskollete teket ja muid grupipsühholoogilisi nähtusi. Kommunikatiivsed oskused sisaldavad: 1) kuulamisoskust; 2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad: 1) spontaanne ja vaba tundeedastamine, mis tähendab oskust viia oma
juttudes (,Jonn peab olema, jonn on loodud!" - Saali kaalukamateks ning lugejate hulgas väga ,,Eesti Postimees" 1882 jt) käsitleb M. Põdder menukateks teosteks olid ,,Vambola" ,,Aita" ja rahvusliku liikumise aja probleeme ja suhtumisi. ,,Leili", milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste Tema loomingu tipuks ning toonase proosa üheks muistset vabadusvõitlust. Ajaloolise jutustuse tuumakamaks teoseks on ,,Bob Ellerhein" ,,Hilda" tegevus toimub 1343. a ülestõusu ajastus (1884). ,,Sakalas" ilmunud pikemas ning lähtub J. Renneri kroonikast. Hoopis üliõpilasainelises ja Vene-Türgi sõdadeni ulatuvas tagasihoidlikumad on umbmäärasema ajaloolise jutustuses arvestab M. Põdder selgesti radikaalse tagamaaga jutustused ,,Uudu ja Meeta" , ,,Saare suuna seisukohti. Hea keele ja stiiliga teosena piiga" ,,Dan ja Singa"
proosas ühelpoolt domineerima ajaviiteline, humoristliku kallakuga või teisalt olustikulis-realistlik jutustus.käsitluse ulatuse, kindlama kompositsiooni, karakterite psühholoogia näol hakkab mahukamates jutustustes avalduma romaanile omaseid tunnusjooni. Maximillian Põdder (1852-1905) - oma algupärastes juttudes käsitleb rahvusliku liikumise aja probleeme ja suhtumisi, loomingu tipuks ja tolleaegse proosa tuumakamaks teoseks on "Bob Ellerhein" (1884). Elisabeth Aspe (1860-1927) - mõjutajaks kodus valitsev isamaaline meeleolu, kasutab loomingus Pärnu ja selle ümbruse kajastust, vanemate noorpõlvemälestused, kohalikke rahvapärimusi, ajaloolisi seike, meremeestega seotud lugusid. Naise osa käsitlevast artiklisarjast lähtuvalt arendas välja oma naisideaali. Aspe peateoseks mõneti vanemate mälestustele toetuv "Ennosaare Ain"
annaabi.ee 
