Mitmetes katsetes on saadud rekombinantseid mitokondreid (külmaseen, austerservik) sama seeneliigi erinevate hüüfide liitumisekoha lähedusest. Ka külmaseene looduslikes populatsioonides esineb mtGenoomis rekombinatsioone, nii et seente mitokondritele pole omane üksnes klonaalne paljunemine (Saville et al., 1998). Siiski, seentel pole HGT leitud üksnes erinevate liikide või sama liigi erinevate isendite mtDNA vahel, vaid ka tuumageenide vahel. Tuumageenide HGT on leitud nii seeneperekondade vahel kui ühe perekonna liikide vahel. Liigi Protomyces inouyei 18S rRNA geeni I grupi intronid A ja B (mis sisaldavad tugevalt konserveerunud nukleotiidse järjestusega elemente) asetsevad nii, et A on samas positsioonis nagu liigil Pneumocystis carinii ja B nii nagu liigil Ustilago maydis (Nishida, et al.,1993). Uurides mitmete taimeparasiitsete seente lähedasi perekondi (Sclerotiniaceae) tuuma ribosomaalse DNA (SSU ja LSU rDNA)
ATPaasid . Mitokondriaalne geneetiline info ka tuumas: DNA polümeraas, replikatsiooni faktorid; RNA polümeraasid, transkriptsiooni faktorid; Ribosomaalsed valgud, translatsiooni faktorid, ah- tRNA süntetaasid; Samuti mõned tsütokroomid, NADH, ATPaasid. mtDNA geenid transkribeeritaks mõlemalt ahelalt. Mitokondriaalse DNA transkriptsioon: mRNA sünteesitakse ja ka transleeritakse mitokondris. Geeni produktid, mis moodustuvad tuumageenide poolt, moodustuvad tsütoplasmas ja transporditakse sealt mitokondritesse. Imetajatel ja selgroogsetel loomadel mtDNA transkribeeritakse ühe molekulina (polütsistroonne RNA) ja seejärel moodustatakse alles sellest mRNA, rRNA ja kõik tRNAd. tRNA geenid vahelduvad teiste geenidega ja töötavad kui transkriptsiooni signaali terminaatorid. Taimedel ja seentel on mtDNA märksa suurem: tRNA ei eralda geene; Mittekodeerivad
aseksuaalses kloonis siis vähendab ta kuhjudes selle genoomi kohasuse lõpuks nullini. Palju edukama paljunemisstrateegia pakub suguline paljunemine, kus rekombinatsioon võimaldab geenil liikuda lateraalselt. Üldiselt on transpositsioonisagedus väga madal ja seda tagavad nii transposooni enese kui ka peremehe kodeeritud negatiivsed regulaatorid. Neurosporal on näiteks RNA inteferents. Tavaliselt esineb taimepopulatsioonis mitu erinevat steriilsuse tsütotüüpi (mtDNA variandid) ja tuumageenide vastused neile. 8. Miks tekivad kohastumused tänu väikese mõjuga mutatsioonidele? Fisheri argument. Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale. Geenide arv inimestel jaotub normaaljaotuse kohaselt. 9. Kirjelda uute tunnuste tekke mehhanisme (3+). Struktuur muutub, funktsioon jääb samaks. Silma järkjärgunline areng
- inimese ≈ 20 000 geenilt saab ≈ 40 000 produkti - inimesel näiteks rakku E+14 – paljurakulised organismid - erinevates rakkudes avalduvad erinevad geenid Kolm erinevat DNA sõltuvat RNA polümeraasi: 1) Pol I – transkribeerib ühte geeni, mida on palju koopiaid (rRNA) 2) Pol II – transkribeerib enamikke geene ja toodab mRNA-d. Peamine regulatsioon. 3) Pol III – transkribeerib 5S rRNA geene, tRNA geene ja sno geene (väikesed tuumageenide osad) RNA polümeraas II Olulised järjestused: - - 2 … + 4 → heksameerne startsait CCAxxxTCC ⁞ komplementaarne TTAxxxATT - - 31 … - 26 → TATA BOX → TBP valk (TATA binding protein). TATATATA… - - 37 … - 32 →BRE → TFIIB valk, enne TATA BOX-i - +28 … + 32 → DPE (ja Inr) → TFIID valk, on transkriptsiooniühiku ees, et polümeraas saaks transkriptsiooni alustada
annaabi.ee 
