Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline. Pärast referendumit 1980. aastal otsustas parlament, et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks 2010. Pärast aastaid kestnud poliitilisi arutelusid kuulutati otsus 1997. aastal kehtetuks. Uus energia kokkulepe saavutati 2009. aastal ja see tähendab, et olemasolevad tuumaelektrijaamad võivad asenduda uutega. Hetkel tegutseb Rootsis on 4 tuumaenergiajaama, milles on kokku 10 tuumareaktorit. Taastuvenergia Taastuvenergia kasutamine on suhteliselt kõrge, samas kui fossiilkütuste kasutamine on rahvusvahelises perspektiivis madal. Rootsi on vähendanud sõltuvust naftast alates 1970. aastast ja selle osakaal kogu energiatarbimisest on langenud kahelt kolmandikult ühele kolmandikule.Rootsi tahab aastaks 2030 olla fossiilkütuste peal sõitvate autode vaba. Energia tootmine Rootsis Hüdroenergia on elektri tootmisel esimesel kohal.
nn ohtlike jäätmete hulka), siis oleme esikohal kogu Euroopas. Üks suuremaid küsimusi Eesti jätkusuutliku arengu juures on energeetika. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel. Ainus jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine ja tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega. Säästev Eesti 21
viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel. Jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine, tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega. Kokkuvõte
(rennpeegelsüsteemid; päikesetornid jne.) 139.Kes on suurimad päikeseenergia kasutajad? (Saksamaa; Jaapan; USA; Hispaania.) 140.Kus on suurim päikeseleketrijaam? (Saksamaal, Portugalis.) 141.Nimeta kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja puudust võreldes kivisöe kasutamisega elektrimajanduses! (tuumaenergial kulub vähem toorainet, energiasisaldus suurem, ei saasta keskkonda<-> kivisöel pole radioaktiivseid jäätmeid / tuumaenergiajaama on raske ajada, ühiskonnasaastatuse oht <-> kivisöega kulub palju toorainet.) 142.Nimeta kaks tuuleenergia kasutamise eelist ja puudust seoses põlevkivi kasutamisega! (tuuleenergia on taastuv, loodussõbralik ja sellel on suur kütteväärtus / tuuleenergia võtab palju ruumi, saadav energiahulk väiksem <-> põlevkivi ei ole taastuv ega loodussõbralik.) 143.Võrdle päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamise eeliseid ja puudusi!
annaabi.ee 
