2. Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel 7. Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse 8
1.Marie Curie : Radioktiivsed ained Charles Darwin: Evulutsiooni teooria w.C.Rõngten : Rõntgen kiired E.Rutherford: Pani alguse tuumaajastule A.Einstein: Realtiivsuse teooria D.Mendelejev: Perioodiluse tabel S.Freud: Alatedvus L.Pasteur: Vaktsiin 2.G.Bell: telefon T.A.Edison: Fonograaf G.Marconi: Raadio Vennda Lumiered : Kino 3.Realism: Kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt. Impressionism: Kunstivool, mis püüdis avaldada meeleolusi. 4. Realism Kunstnikud: Coubert, Millet ja Repin 5.Imperssionismi kunstnikud: Manet, Monet ja Degas 6.Postimpresionismi kuntsnikud : Van Gogh, Cezanne ja Gauguin 7
Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Ta ja teiste teadlaste, tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid alfakiirgus ja betakiirgus, et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uuranist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 1900-1903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks
11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David Livingstone, I eurooplane, kes läbis L-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas Victoria joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev koostas 1869. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest Rutherford Pani aluse tuumaajastule, tänu sellele on võimalikuks saanud kiiritusravi, tuumajõujaamad jne. Freud nätas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajastub unenägudes, aga võib põhjustada lausa haigusi. Edison leiutas fonograafi, grammofoni ja elektrilambi. Bell leiutas telefoni Darwin töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast. Pasteur Uuris Siberi katku ja leidis sellele immuunsuse.
küljest. 1859. aastal ilmust temalt ka raamat "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel". Darwini õpetus näitas inimestele, et nemadki on vaid üks liik teiste seas ja nendegi olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired. Samuti ka Ernest Rutherford jt teadlased panid aluse uuele ajastusele ehk tuumaajastule. Albert Einstein muutis arusaama ajast ja ruumist ning pani aluse relatiivsusteooriale. Ameerika teadlane Graham Bell leiutas 1876 telefoni ja asustas telefoni kompanii, et neid edasi müüa. Guglielmo Marconi leituas 19-20.saj vahetusel raadio. 19. sajandi teisel poolel armastati ikka veel rikkaliku sisustusega eluruume. Kasvasid linnad, mis tähendas, et tuli üha kiiremini ehitada, toota ja sisustada. Kasutusele võeti liftid, et liikumine pilvelõhkujates oleks lihtsam ja kiirem
hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi.Nende ja teiste teadlaste, eeskätt Marie ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritus ravi , tuumajõujaamad ja tuumarelv.Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid "alfakiirgus" ja "beetakiirgus", et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uraanist. Need kiirgused erinevasid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 19001903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli
Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp - aatomituum, ning et suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle mitmeid andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi. Nende ja teiste teadlaste, eeskätt Marie ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas - tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad, aga ka tuumarelv. Tema järgi on nime saanud keemiline element rutherfordium Brilliant eksperimentaalse füüsiku ja üks asutajatest tuumafüüsikat. Ernest Rutherford sündis Bright, Uus-Meremaa arvesse perekonna Pioneer varu, kes oli emigreerunud Suurbritannias vähem kui 30 aastat tagasi. Kuigi ta oli väga hea igakülgne õpetlane samas koolis, Rutherford ei näidanud tegelikku diagonaal teadusele
Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse
annaabi.ee 
