(vt. joon 1). Sloveenia on Euroopa metsarikkamaid riike (mets katab 50 % terr- st).Muldadest on valdavad metsapruun- ja mägimullad, Karsti plaatol on ka punamuldi. Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes.Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg- ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena. Tuuled Sloveenias on nõrgad võrreldes tuultega, mis valitsevad Lääne- Euroopas
Aastane sademetehulk on samuti suurem Sloveenias, kuna Sloveeniat mõjutab üsna kõvasti Aadria meri. Samuti on soojemas kliimas suurem auramine ja seega ka rohkem sademeid. Kuigi Sloveenia on endise Jugoslaavia koosseisu rikkaim riik, ei ole selle majandus suunatud suurtele tehastele, vaid rohkem turismile ja spordile, sest et riik asub mägedes ja neid ümbritsev maastik on ka väga eriline. Seega saastab Sloveenia õhku väga vähesel määral. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg-ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena. Lähistroopilised antitsüklonid on üsna püsivad õhumassiga ning kestavad isegi kuni
pikkuse muutumist võib hinnata temperatuuri tõusu abil. Mudelid näitavad teisalt, et Botnia lahe põhjaosa ja Soome lahe idasopp jäätuvad igal aastal ka siis, kui kliima praegusega võrreldes tunduvalt soojeneks. Neis piirkondades oleneb jäätalve kestus temperatuurimuudatustest vähem kui Läänemere teistes osades. Meretranspordi seisukohalt on jäätalve leevenemine üks väheseid kliimamuutuste kasulikuks tunnistatud mõjusid. Kuid sellegi teeb küsitavaks asjaolu, mis seostub tuulisuse ja tormide tekkes toimuvate muutustega. Seega ei pruugi pehme, kuid tuuline jäätalv sugugi olla kerge talv. Tuulisuse tõttu läheb merejää kergemini liikvele ja takistab kuhjudes meresõitu. Näitena võib tuua 2002/2003.a. talve, mil jäätalv oli Läänemeres ja Botnia lahe põhjaosas keskmine, kuid Soome lahes karm, eelkõige just jääpankade kuhjumise tõttu. Tuulisuse ja tormidega kaasneb ka kõrgem lainetus. Niiskus ja sademed
annaabi.ee 
