John Couch Adams Joonis 4. Johann Gottfried Galle 3. EHITUS 3.1 Koostis Neptuun on nähtav vaid teleskoobis, millest näeme vaid pisikest rohekat ketast. Kosmosesondilt lähetatud fotodelt, mis saadi 1989. aastal automaatjaama ’’Voyager 2’’ läbi, tuleb välja, et tegemist on hiiglasliku gaasikeraga. Ta on väga sarnane oma välimuselt ja mõõtmetelt Uraanile. Atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Oma sinaka varjundi saab Neptuun metaani tõttu. Kõige tuulisema planeedi paksude pilvedega kaetud tiheda atmosfääri all arvatakse olevat tuum-sulanud kivimid, vesi, vedel ammoniaak ja metaan. Nagu Uraanil, pole Neptuunil arvatavasti eristatavat sisemist kihistust. Pigem on ühetaoline koostis ja tõenäoliselt umbes Maa massiga kivisest materjalist väike tuum. Joonis 5. Ehitus 3.2 Laigud Peale esimesi ’’Voyager 2’’ ülesvõtteid nähti sinise metaanatmosfääri taustal kahte tumedat laiku
VKG poolne väide, kus öeldakse, et mägedelt voolavat vett ei lasta loodusesse, ei vastanud tõele, sest kogu ümberkaudne ala oli täis veripunast vett, mis oli kahjustanud mitmeid puid ja taimi, mis selles vees kasvasid. Kasvanud puud olid justkui happevihma all käinud ja tehaste aladel liikus ringi palju erinevaid metsloomi nagu metskitsed, jänesed ja rebased, kes selle reostatud vee ja mürgitatud taimedega kokku puutuvad. Samuti lendab mäelt tuulisema ilmaga suur hunnik tuhka, mis saastab meie õhku ja on suuremas koguses sisse hingates ka tervisele kahjulik. 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses.
Õhkkardinaga pritsi kasutamine õigustab end rohkem siis, kui tai-mestik on vähemalt 30...50 cm kõrge, madalama taimestiku pritsimisel triiv ei vähene ja kuiva mulla puhul tekib selle minemapuhumise oht. Kõrgema taimestiku ja eriti kartuli pritsimisel liigutab aga õhuvool taimestiku laiali ja kannab puhise ka alumistele taimeosadele. Kuid samas näiteks umbro-hutõrjel enne põhikultuuri tärkamist, st taimestikuta põllule, võimaldab õhkkardina kasutamine pritsida ka mõnevõrra tuulisema ilmaga, sest suu-natud õhuvool surub pihuse maha ja vähendab sellega triivi. Erinevate firmade õhkkardinad töötavad erineva õhukuluga. Näiteks Rau Air Plus süsteemis on õhukulu üle 2000 m3 tunnis töölaiuse ühe meetri kohta see on eeliseks tiheda ja tugeva taimestiku korral. Samas ei ole Rau Air Plusi pihustid agregaadi liikumissuunas pööratavad, mistõttu puudub võimalus pritsida tagant- ja vastutuule reziimis.
annaabi.ee 
